Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekomi aktsionärid kaotanud 12 mld krooni

    Aasta tagasi maksis Eesti Telekomi aktsia börsil 155 krooni, mis on aktsia ajalooliselt kõrgeim tase. Ettevõtte turuväärtuseks oli siis 21,3 miljardit krooni.
    Eile sulgus aktsia 67,25 krooni tasemel ehk aastatagusest 60% madalamal tasemel. Telekomi turuväärtus on aastataguse perioodiga võrreldes kahanenud enam kui poole võrra 9,2 miljardi kroonini.
    Suurima aktsiapaki omanik Eesti riik on aastaga kaotanud 3,3 miljardit krooni ehk enam kui poole aasta eest pensionideks makstava raha.
    Aktsiate avalikus emissioonis kaks aastat tagasi maksis Telekomi aktsia 85 krooni.
    ?Kurb, et aktsia turuhind on ostuhinnast madalamal tasemel,? lausus Eesti Telekomi väikeaktsionär, statistikaameti pressiesindaja Heikki Kirotar, kes just paar päeva tagasi pidi õpingute finantseerimiseks osa aktsiaid ära müüma.
    Siiski on ta arvamusel, et praegune hinnalangus on lühiajaline tagasiminek, mis pikaajalist investorit ei tohiks heidutada. ?Ma küll ei unista, et aktsia hind tõuseb samuti nagu Microsoftil või IBMil, kus väikeaktsionärid saavad miljonärideks, aga minu jaoks on Telekomi aktsia pikaajaline projekt ja ma loodan, et aitab pensionipõlves normaalset elustandardit hoida,? lausus Kirotar.
    Analüütikute sõnul ei ole Telekomi kiiret hinnatõusu lähemas tulevikus oodata, sest vaatamata sellele, et Eesti Telekomil ei ole kapitaliprobleeme ja suurt võlakoormat nagu paljudel teistel sama sektori ettevõtetel, liigub aktsia siiski samas voolus nende aktsiatega.
    Euroopa telekomide probleemid ei ole aga nii lihtsalt lahendatavad. Algselt suurt tulu tõotanud kolmanda põlvkonna mobiilside litsentside hankimiseks kulutasid firmad oksjonitel ligi 1,8 triljonit krooni. Praegu enam väljavaated nii roosilised ei ole ning laenukoorma all ägavate firmade reitinguid on kärbitud ja oksjonivõitjate aktsiad on noolena allapoole sööstnud.
    Deutche Telekomi, France Telecomi ja British Telecommunicationi juhid võivad oma kohtadest ilma jääda, sest suutsid akumuleeritud võlakoormat eelmisel aastal suurendada 2,6 triljoni krooni võrra.
    Mõned analüütikud usuvad, et nende firmade kaotustest ülesaamine võtab vähemalt kümme aastat, kui see üldse õnnestub, kirjutas eilne Washington Post Online.
    Eesti Telekomil küll selliseid probleeme ei ole, kuid sektorile vastupidises suunas aktsia liikuda ei suuda.
    Ühispanga analüütik Sander Danil kinnitas, et Telekomi aktsiat võiks küll tasapisi ostma hakata, kuid kiiret aktsia hinna tõusu ei ole mõtet loota.
    Konkurentsi avanemisest tingituna ootavad analüütikud Telekomilt sellel aastal kasumi vähenemist, kuid see suundumine on hinnaootustesse juba sisse arvestatud. Telekomi aktsia fundamentaalselt põhjendatud hind peaks analüütikute sõnul olema ligi poole kõrgem praegusest turuhinnast.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.