Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti väärtpaberite keskregister ei järgi registri avalikkuse põhimõtet
14. juunil 2000 vastuvõetud ?Eesti väärtpaberi keskregistri seadus? (edaspidi EVKS) jõustus selle aasta 1. jaanuaril. Seadus kohustab olemasolevaid aktsiaseltse registreerima oma aktsiad Eesti Väärtpaberite Keskregistris (edaspidi registris) hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.
Seaduse peamine eesmärk oli korrastada olemasolevaid õigussuhteid ja muuta kogu väärtpaberite käive usaldusväärsemaks ning üheselt mõistetavaks.
Lisaks ülalmainitud toimingule saab registreerida registris ka väärtpaberite panti.
Juba praegu aktsepteerivad krediidiasutused oma praktikas väärtpaberite registerpanti, mille teke on võimalik ainult Eesti Väärtpaberite Keskregistris.
Selleks, et registerpandi abil saaks usaldusväärselt ja turvaliselt oma nõudeid näiteks laenusaaja vastu tagada, peab pandi seadmiseks kasutatav register vastama muu hulgas alljärgnevatele tingimustele:
registris olevate andmete töötlemine peab kandma konstitutiivset iseloomu, st peab muutma, tekitama või lõpetama õigussuhteid;registris sisalduvatele andmetele tuginevalt peab olema võimalik realiseerida pandiõigust;register peab olema avalik, võimaldamaks kolmandatele isikutele piisavalt kaitset registris sisalduva informatsiooni kaudu.
Paraku aga ei ole viimasena loetelus toodud nõue EVKSs tagatud. Nimelt on kõigil huvilistel piiramatult õigus saada (§ 7 lg 1) informatsiooni ainult emitendi ja väärtpaberi (ammendav loetelu § 4 p 1 ja 2) kohta, kuid tutvuda andmetega väärtpaberite pantimise kohta ei ole kõigil soovijail võimalik.
Kuna väärtpaberite keskregistri kanded omavad absoluutset iseloomu, siis peavad olema piisavalt kaitstud ka kolmandate isikute, mitte ainult pandipidaja ja pantija huvid.
Näiteks soovib keegi omandada teatud aktsiaseltsi aktsiaid, mis on koormatud pandiga pangapoolse võlanõude katteks. Ostuhuvilisel ei ole eelnevalt võimalik tutvuda vastavasisulise registrikandega ning tehing saab teoks.
Kuna analoogselt kinnistusraamatuga liiguvad ka väärtpaberiomandiga sellel lasuvad kohustised kaasa, tuleb heausksel omandajal tõenäoliselt varem või hiljem halva üllatusena tõdeda, et väärtpaberitel lasuv panga nõue elimineerib teatava osa omandatud väärtpaberite väärtusest.
Seetõttu on vältimatult vaja võimaldada kõigil soovijatel tutvuda väärtpaberitel lasuvate kohustuste ja piirangutega. Ainult sellisel moel on võimalik saavutada seaduseloojate eesmärk ? luua väärtpaberite keskregistriga süsteem, mis oma usaldusväärsuselt vastaks kinnistusraamatule. Paraku on aga jäädud selle töös lõpuni minemata ning jämedalt eiratud registriavalikkuse põhimõtet.