Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Fakto suuromanik koorib väikeaktsionäre

    Täna börsilt lahkuv Fakto maksab aktsionäridele aktsialt 7 krooni dividende.
    Erinevalt teistest börsiettevõtetest, kus ettevõte tasub ka eraisikust aktsionäride dividendidelt makstava tulumaksu ja kõik aktsionärid saavad võrdse dividendi, otsustasid Fakto aktsionärid, et tulumaksu maksavad dividendi saajad. Eraisikutele ja mitteresidentidest aktsionäridele makstakse tulumaksu ehk ligi kahe krooni võrra väiksemaid dividende kui näiteks ettevõtte nõukogu esimehele Leho Siimsenile kuuluvale Autoinvesteeringute OÜ-le.
    ?On kaheldav, kas tegemist oli aktsionäride võrdse kohtlemisega,? lausus Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivas. ?See asi läheb noteerimiskomisjoni,? lisas ta.
    Maksuameti peadirektori asetäitja Kaja Tamm lausus, et seadusega vastuolus aktsionäride otsus ei ole ning tegemist ei ole maksupettusega, kuid kannatajateks on väikeaktsionärid.
    ?Maksupettust siin ei ole, aga aktsionärid on õnnetus olukorras, kui nad sellise otsusega nõus olid. Mina ei oleks küll nõus olnud,? lausus Tamm.
    Audiitorfirma KPMG Estonia konsultandi Heiki Linnamägi sõnul on sarnaseid otsuseid tema praktikas ette tulnud, kus aktsionärid omavahel kokku lepivad, kuid tegemist ei ole olnud börsiettevõtetega.
    Väikeaktsionärid võivad koosolekul küll enda eest seista, kuid nende häälel ei ole üldkoosolekul erilist kaalu, sest Leho Siimsenile kuulub Faktost eraisikuna 27,4 protsenti, lisaks talle kuuluva Autoinvesteeringute OÜ ligi 51protsendiline osalus. Seega ei ole aktsionäride üldkoosolekul probleeme suuromanikule meelepäraste otsuste langetamisega.
    Leho Siimsenilt ei õnnestunud reedel kommentaari saada.
    Fakto finantsjuht Indrek Vilde kinnitas, et otsus ei ole aktsionäride suhtes ebavõrdne. ?Ebaõiglane oleks olnud teiste aktsionäride suhtes, kui ettevõte oleks maksnud ise veel ka tulumaksu,? ütles Vilde. Fakto oleks sellisel juhul pidanud 7kroonisele dividendile juurde maksma aktsia pealt veel 2,46 krooni, mis oleks vähendanud suuremate aktsionäride vara, rääkis Vilde.
    ?Teoreetiliselt on kõigil omanikel võimalik saada kätte aktsialt 7 krooni,? lisas Vilde.
    Selleks peaks dividendidelt tulumaksu maksvad aktsionärid oma aktsiad kandma õigeaegselt mõne juriidilise isiku kontole.
    Neli aastat tagasi avalikust emissioonist aktsiaid ostnud Fakto väikeaktsionär Mari Kõlli ütles, et dividendide maksustamise otsus oli negatiivne üllatus, kuid teisalt oli positiivne dividendimaksmise otsus üldse. ?Ma ei lootnud nendelt ammu enam midagi,? tunnistas Kõlli.
    Fakto maksab tänavu, mil ettevõte kuulub ligi 80 ulatuses suuromanik Leho Siimsenile, omanikele rekordilise omanikutulu.
    Siimsen, kellele kuuluv firma Autoinvesteeringute OÜ tegi teistele aktsionäridele sel talvel ostupakkumise, saab aktsionäride otsuse kohaselt dividendidena 8,1 miljonit krooni. Sellest 2,3 miljonit eraisikust aktsionärina ning 5,8 miljonit läheb Autoinvesteeringutele. Analüütikute hinnangul kasutab ka Siimsen tõenäoliselt maksude optimeerimise võimalust, kandes aktsiad dividendide maksmise ajaks teisele kontole. Sellisel juhul saaks firma suuromanik eraisikuna dividenditulu ligi 3,2 mln krooni.
    Dividende saavad aktsionärid, kes on kantud Fakto aktsiaraamatusse 5. aprilli hommikuse seisuga.
    Ostupakkumise käigus ostis suuromanik aktsiaid hinnaga 22,7 krooni. 1997. aasta kevadel, mil ettevõttel oli tarvis avalikkuselt raha kaasata, tuli aktsiate eest avalikus emissioonis maksta 28 krooni.
    37 miljoni kroonise omakapitaliga Fakto maksab dividendidena välja 11,6 miljonit krooni, ettevõtte eelmise aasta kasum oli 2,4 miljonit krooni. Maksatavad dividendid tulevad eelmiste perioodide 9,8 miljoni kroonise jaotamata kasumi arvel. Aastavahetuse bilansi järgi on ettevõttel kohustusi 104 miljoni krooni ulatuses.
    Ühispanga analüütik Sander Danil ütles, et võlausaldajate silmis ettevõtte usaldusväärsus sellises suuruses dividendimaksega väheneb, sest omakapitali tase võrreldes kohustustega jääb väga madalaks.
    Autoinvesteeringute OÜ omandas 46 Fakto aktsiatest mullu novembris Optiva Pangalt 17,34 miljoni krooni eest.
    1. märtsi seisuga oli ettevõttel 51 aktsionäri, neist eraisikuid 43. 33 aktsionäri aktsiapaki väärtus oli alla 10 000 krooni.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.