Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Järelvalve aitab kulutusi kontrolli all hoida

Teet Sepaste 02. aprill 2001, 00:00

Sageli jäetakse renoveerimis- ja ümberehitustööde puhul omanikujärelevalve tellimata. Põhjusteks on teadmatus, soov kokku hoida või veendumus, et ollakse ise piisavalt targad. Tihti leitakse, et mõne konstruktsiooni asendamine või ümberehitamine pole nii keerukas, et projekt tellida. Kui ehitatakse ilma projektita, ei hakka keegi järelevalvele mõtlema.

Seega on probleemiks tööde jaotamine vastutuse alusel, st millised tööd vajavad projekti ja järelevalvet ning millised mitte. See on sätestatud ?Planeerimis- ja ehitusseaduses?* (PES). PESi alusel loetakse ehitamiseks:

  • ehitise püstitamist maa peale ja maapõue;
  • juurde-, peale- või allaehitamist;
  • konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist;
  • tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid;
  • ehitise lammutamist.

Seega katusekatte asendamisel lisasoojustuse paigaldamine on samuti ehitamine, sest muudetakse konstruktsioonilist lahendust.

Vastavalt PESile võivad ehitise omanikud enda tarbeks kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaa?i ehitustöid. Samas vajavad needki projekti ning järelevalvet. Omanikujärelevalve teostamise vajadus on seotud seega ehitusloa nõudega. Ehitusloa saamiseks on vajalik projekt ja samuti omanikujärelevalve teostaja märkimine ehitusloa taotlusel. Omanikujärelevalve kohustused ja õigused on fikseeritud ehituse omanikujärelevalve korraga (Vabariigi Valitsuse määrus nr 183, 30.09.97 (RTI 1997, 72, 1190)).

Järelevalve teostaja on omaniku esindaja tehnilistes küsimustes. Samuti kontrollib ta teostatud tööde mahtusid enne tasumist. Tema peamine kohustus on projektijärgse ehitamise ja normide järgimise kontrollimine. Puuduliku või vigase projekti järgi ei tohi ehitada ja nii on omanikujärelevalve kohustuseks ka projektdokumentatsiooni korrektsuse kontroll ning tellija teavitamine avastatud puudustest.

Sama oluline on järelevalve kohustus kontrollida ja osaleda ehituse dokumenteerimises. Kaetud tööde aktid koostatakse konstruktsioonide ja ehitise osade kohta, mis kaetakse teiste konstruktsiooniosade või materjalidega ja mida seetõttu pole hiljem võimalik vahetult uurida. Enne tööde jätkamist peab ehitaja esitama kaetavad tööd järelevalvele ülevaatuseks. Projektijärgse ehitamise puhul kuulub kontrollimise hulka samuti kasutatavate materjalide kvaliteedi kontroll.

Sageli ei peeta renoveerimistööde teostamise kohta ehituspäevikut. Samas on tegemist ehituse dokumenteerimise kohustusliku dokumendiga, ilma milleta pole võimalik tööde kulgu täpselt kajastada. Omanikujärelevalvele on antud õigus peatada ehitus, kui eiratakse projektlahendust või dokumenteerimise nõudeid.

Tihti kirjutatakse projekteerimislepingusse järelevalve teostamise kohustus, kuid ei täpsustata, millise järelevalvega on tegu. Projekteerija saab teostada ainult autorijärelevalvet, sest omanikujärelvalve teostamise korral tekkiks huvide vastuolu. Projekteerija peaks tellijale teatama ehituse käigus avastatud projekti vigadest ja need tasuta parandama. Tihti esitatakse põhjendus, et projekteerija kasutamine autori- ja omanikujärelevalveks on odavam. Kui alternatiivseid pakkumisi pole küsitud, ei saa seda väidet kontrollida. Odavam tähendab sageli ka madalamat kvaliteeti.

Omanikujärelevalve vajalikkus selgub ilmekamalt selle teenuse tellimatajätmise võimalike tagajärgede kirjeldamise kaudu. Kontrollimata projekti järgi ehitades võivad vead jääda ka ehitajal märkamata ning ilmneda alles aastate pärast. Siis on projekteerija antud garantiiperiood tavaliselt juba lõppenud. Ilma kaetud tööde aktideta on probleemide tekkimise korral vaja konstruktsioonid enamasti avada. On olemas ka mitmeid mittedestruktiivseid konstruktsioonide kontrollimise võimalusi, kuid tihti on selline töö kallim kui omanikujärelevalve ning tekitab lisakulutusi.

Ehituspäeviku puudumisel on hiljem (ka ehitustööde ajal) võimatu kontrollida tööde teostamist tehnoloogiliselt vajalikus järgnevuses ja ettenähtud tingimustes.

Suurim probleem tekib ehitustööde seadustamisel. Ehitusloa, projekti ja järelevalveta püstitatud ehitis on ebaseaduslik. PES on isetegevuse suhtes karm ? omanik on kohustatud sellise ehitise likvideerima kohaliku omavalitsuse kehtestatud tähtajaks. See säte on rakendatav ka üksikute ehitusluba nõudvate tööde korral. Ehitajad peaksid keelduma ehitusloata tööde teostamisest, sest selle tõttu võidakse ehituslitsents tühistada.

Lammutamise alternatiivina on seni antud võimalus ehitis seadustada. See on küllaltki kulukas, sest puuduv dokumentatsioon ja vajalikud load tuleb hankida tagantjärele, teostada konstruktsioonide ekspertiisid jne. Samas võib tekkida vajadus midagi lammutada või ümber ehitada. q

*Riigikogu seadus nr 37 (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953);

Vt. ka tabelit: Ehituseks vajalikud dokumendid

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing