Kas peate vajalikuks Kyoto leppe täitmist?

Kuna Kyoto lepe ei hõlma 80 maailmast, sealhulgas selliseid suuri arengumaid, nagu Hiina ja India, siis tähendaks Kyoto leppe ratifitseerimine USA majandushuvide tõsist kahjustamist. Teadus ei ole suutnud seni piisavalt põhjendada kliima soojenemise põhjusi, mistõttu kasvuhoonegaaside vähendamise kulud ei õigusta saadavaid tulemusi. (Kirjast senaatoritele. ÄP 30.03.)

Ameerikal on energiakriis ja seega pole mõtet Kyoto lepingust kinni pidada. (Postimees 30.03.)

Maailma kliima soojenemine ei ole üksnes keskkonnaprobleem, vaid USA ja Euroopa Liidu suhete tähtis koostisosa ja selle lahendamine nõuab kõigi arenenud tööstusriikide ühiseid jõupingutusi. (Koos Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi peaministri Göran Perssoniga Euroopa Liidu nimel George W. Bushile saadetud kirjast. ÄP 30.03.)

Meile ei meeldi see, mida me (Ameerikast) kuuleme. (Postimees 30.03.)

Euroopa Liit on nõus Kyoto protokolli detailide üle aru pidama, kuid leppest tervikuna ei loobu. Euroopa Liit loodab, et see ratifitseeritakse hiljemalt tuleva aasta lõpuks. (ÄP 30.03.)

Saksamaa peab tulevikku vaadates äärmiselt oluliseks keskkonnapoliitikat, sealhulgas globaalse soojenemise tõkestamist. (Postimees 30.03.)

On tähtis, et USA kui maailma suurim majandus ja suurim energiatarbija tunnistaks oma vastutust maailma kliima eest. (ÄP 30.03.)

Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium

1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto 1997. aasta protokolli ratifitseerimine on Eestis kavas 2001./2002. aastal. Protokolli kohaselt on Eesti, nagu ka Euroopa Liit, kohustatud vähendama aastateks 2008?2012 tema territooriumilt õhku heidetavate kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O, HFCd, PFCd ja SF6) kogust 8 võrra võrreldes 1990. aastaga. Lisaks seab protokoll ka teisi siseriiklikke kohustusi. (Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg www.envir.ee)