Majandusministeerium soosis kütuseviga

Tarbijakaitseamet ja Eesti Õliühing saatsid juba eelmise aasta detsembri alguses majandusministeeriumile kirja, milles selgitasid vedelkütuste kvaliteedinõuete vigasust ja sellega kaasnevat pettuse võimalust.

Vigadega kursis olekut tunnistas majandusministeerium ka kirjalikult, seda 22. detsembril MTÜ Kütuste Ümarlauale saadetud kirjas. ?Tegeleme ka nõuetes sisalduvate ebatäpsuste ja trükivigade parandamisega,? seisab majandusminister Mihkel Pärnoja allkirja kandvas kirjas.

Veel eelmine nädal ütles Pärnoja Äripäevale: ?On kahetsusväärne ja arusaamatu, et sedalaadi viga on jäänud kahe silma vahele nii majandusministeeriumi töötajatel kui kütuseettevõtjatel ja teistel turuosalistel.?

Juba 7. detsembril 2000 vastas tarbijakaitseamet majandusministeeriumist tulnud pöördumisele, et ministri 2. juuni 2000 määrusega kinnitatud vedelkütuste kvaliteedinõuetes on muudetud küll happesuse normi mõõtühikut, norm ise aga jäetud samaks.

Tarbijakaitseamet hindas vigase näitaja kontrollimise mõttetuks, samas kinnitati ministeeriumile, et vigane näitaja võimaldab teha lubamatuid toiminguid kütusega, näiteks saada kergest kütteõlist värvi eraldamise kaudu diislikütust.

Vigasele määrusele juhtis tähelepanu ka Eesti Õliühing, kes saatis majandusministeeriumile kirja 8. detsembril. ?Vastust sellele pole me saanud tänaseni,? kinnitas ühingu sekretär Maimu Valtenberg.

Tarbijakaitseameti järelevalve osakonna peainspektori Andres-Ivar Kadaja sõnul juhtis määruse vigasusele tähelepanu tõsiasi, et mitmes tarbijakaitseameti võetud proovides oli diislikütuse happesuse näitaja lubamatult kõrge. ?Siis selguski ootamatult, et majandusministri määrus nii lubas,? sõnas Kadaja. Tema sõnul oleksid pidanud määruse vigasust taipama ka analüüsilaborid.

Tarbijakaitseameti töötaja Merle Lutsoja sõnul ei saa kõrget happesust siiski otseselt seostada kahtlusega, et analüüsitud diislikütus saadi kergest kütteõlist furfurooli sisaldavat punast värvainet välja puhastades.

Samas ei eitanud Lutsoja võimalust, et värvitu furfurool jäeti hoopiski lisamata.

Teesi furfurooli lisamata jätmise kohta kinnitasid ka oma nime mitteavaldamist palunud kütusemüüja ja tollitöötaja. ?Kütuse erimärgistatust hinnatakse tihti silma järgi, seega piisab punasest värvainest,? väitis tollitöötaja. ?Furfurool võidakse lisamata jättagi.?

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Ell-Mari Koppeli sõnul pole Energiaturu Inspektsiooni viimase poole aasta jooksul tehtud diislikütuse 16 analüüsi põhjal siiski võimalik väita, et kütuseettevõtjad oleks mõõtühikut puudutanud eksimust kuritarvitanud.

Diislikütuse sünnile kerge kütteõli happega puhastamise teel viitab siiski tõsiasi, et eri paikadest võetud kütuseproovid on väga erinevat värvi. ?Kui proovianumad kõrvuti panna, on see nagu vikerkaar,? rääkis Merle Lutsoja. ?Seal on nii heledaid kui ka siniseid ja rohelisi toone.?

Probleemi erinevatest värvidest aga tekkida ei saa, sest kütuse värvi enam sertifikaadile ei märgita. Seadusevastane pole ka diislikütuse tollis kerge kütteõlina deklareerimine, tingimuseks seatakse vaid nn erimärgistamine, sisuliselt punaseks või siniseks värvimine.

Kuna kontroll erimärgistamise üle on pealiskaudne, tekibki võimalus kerge kütteõli nime all madala aktsiisiga Eestisse toodud kütuse tanklates diislikütusena müügiletulekuks ehk maksupettuseks, millega ainuüksi eelmisel aastal jäi Eesti Vabariigil saamata sadu miljoneid kroone.

Happesuse näitaja pole ainus viga, millele tarbijakaitse majandusministeeriumi tähelepanu juhtis. ?Kehtivates vedelkütuse kvaliteedinõuetes oleme leidnud seitsmes kohas ebatäpsused määramise metoodika osas,? seisab majandusministeeriumi pöördumisele saadetud vastuses.

Samal ajal on tarbijakaitsjate rahalised võimalused vedelkütuse kvaliteedinõuete kontrollimiseks piiratumad kui mullu, sest lisaraha selleks eraldatud ei ole.

Äripäeva andmetel saab amet kõikvõimalikele proovidele kokku kulutada alla 10 000 krooni kuus. Samas algab odavamate ja lihtsamate vedelkütuse proovide hind 800 kroonist.

Ell-Mari Koppel lükkab rahapuuduse väite ümber, väites, et võimalused kvaliteedinõuete kontrollimiseks on suuremad kui möödunud aastal. ?Juhul kui ilmneb, et rahalised vahendid pole piisavad, taotletakse täiendavaid vahendeid,? kinnitas Koppel.

Vedelkütuse vastavussertifikaadi formaadi, selle edastamise viis ning lehtede arvu reguleerimatus hõlbustab sertifikaadi võltsimist ja soosib pettusi.

Tarbijakaitseametil on näiteid ilmsete võltsimistunnustega sertifikaatidest . Ühe sertifikaadi kohaselt on võetud diislikütuse proov 20. novembril, vastavusotsus tehtud aga juba kaks kuud varem ehk 28. septembril, seda aga diislikütuse asemel kergele kütteõlile.

Mitme sertifikaadi puhul ei klapi väljastamise aeg selle kehtivuse ajaga, kaheleheküljelise sertifikaadi puhul oli esimesel lehel sertifikaadi väljaandjana nimetatud SGS Eestit, teiselt küljelt võis aga lugeda, et see on firmalt Analiit saadetud firmale Petkam.

Tegelikult müügil oleva kütuse kvaliteeti ei kajasta aga ka võltsimata sertifikaadid. ?Hoiustades ühte mahutisse mitme firma kütused, väljastatakse iga partii siiski esialgse vastavussertifikaadiga, kuigi mahutis on juba toimunud segunemine ja kvaliteedinäitajad on seetõttu muutunud,? väidetakse tarbijakaitse kirjas majandusministeeriumile.

Vedelkütuse vastavussertifikaadi on juriidiliselt tühiseks tunnistanud ka advokaadid.

30.03.2001 Pärnoja pole päringut vigase määruse kohta veel teinud

29.03.2001 Vigase määruse autorid saladuses

28.03.2001 Majandusministeerium parandab vigu

27.03.2001 Ministri näpukas soosis maksupettust