Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Müra sööb närve ja tervist

Rein Rannamäe 02. aprill 2001, 00:00

Müra häirib ja rikub närve ka siis, kui seda ise suurt tähelegi ei pane.

Meie ümber leidub väga palju ning erineva iseloomuga müratekitajaid. Neid võib jaotada elamu suhtes sisemisteks ja välisteks ? läheduses asuvad tööstusettevõtted, ehitustööd, transpordivahendid, hoovides tekkiv müra.

Elamusisene müra võib pärineda mitmest allikast. Esiteks, elamusse tungivad välishelid. Teiseks, elamus endas tekkiv lärm. Selle põhjuseks on tehnosüsteemid, mitmesugused kodumasinad, helitehnika, inimeste elutegevus. Sageli rikutakse tehnosüsteemide paigaldamisel montaa?ieeskirju ja head ehitustava. Elamusisest lärmi võivad põhjustada ka majas asuvad toitlustus- ja teenindusettevõtted.

Hoovidest kandub müra elamusse peamiselt läbi õhu. Hoones endas levivad helid peale õhu ka ehituskonstruktsioonide kaudu.

Müra kahjulikkus sõltub selle tasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast ning inimese taluvusest. Kuulmiselundi ja kesknärvisüsteemi kahjustus mõjutab kõikide teiste elundite ja nende süsteemide talitlust.

Müra võib hakata inimest häirima, kui selle tase ületab 35 dBA. Psühhofüsioloogiline mõju korterites algab öisel ajal alates 30 dBA ja päeval 40?45 dBA. Neid väärtusi ületav tase mõjub nii enesetundele kui ka tervisele.

Kõrgem müratase (50 dBA) häirib juba mõtlemist ja keskendumist ning põhjustab meeleolu langust, väsimust, peavalu ning unehäireid. Sellest tulenev väljamagamatus halvendab veelgi enesetunnet ja vaimset töövõimet, mis omakorda süvendab mitmeid tervisehäireid ning kaebusi. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Koduse rahu puudumisega on seotud ka mõned neuroosivormid.

Parim vahend on vaikus:

  • hoida ära müra tekkimine või kui see pole võimalik, nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni (päeval 40 dBA, öösel 30 dBA);
  • tõkestada müra pääs ümbritsevasse keskkonda;
  • kaitsta elanikke neid mõjutava müra eest.

Müra vähendamine elamutes on keeruline. Üldiselt summutavad ehitusmaterjalid seda paremini, mida suurem on helilainete sagedus.

Madalad helid, nagu bass, levivad paremini läbi paneelmajade raskete kande- ja piirdekonstruktsioonide, kuna neis puudub isolatsioon ? õhkvahe või elastsed materjalid.

Arvestada tuleb ka tõsiasjaga, et alati on lihtsam ehitada kohe akustilistele nõuetele vastavat elamut, kui hiljem läbikostvaid seinu ja põrandaid ümber ehitama hakata. Sageli ei saavutata rahuldavat tulemust ka kõige parema tahtmise juures.

Tehnoloogiliste ja tehniliste seadmete paigaldamisel tuleb rakendada vajalikke müravastaseid abinõusid ? õige seadistamine ja piisav isolatsioon. Need koos ehitusakustiliste vahenditega peavad tagama, et müra tase eluruumides ei ületaks lubatut.

Elamu tehniline projekt peab vastama heliisolatsiooninõuetele. Samuti tuleb elamus piirata või keelata müra põhjustavad tegevused, mis häirivad kaaskodanike rahu. Seda eriti hilisel ajal ja öötundidel ? kella 23 kuni 7.

Oluline on piirata ka müra levikut õuealale. See tähendab, et planeerimisprojektides ning liiklusmagistraalide projekteerimisel tuleb hinnata liiklusmüra ja näha ette meetmed selle vähendamiseks. Elamualal uute objektide rajamine või kasutusel olevate renoveerimine ei tohi tõsta seal müra taset.

Vaata ka: www.tervisekaitse.ee

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing