Poola töötus hirmutab ELi

Praegu on tööta juba 2,9 miljonit poolakat ehk ligi 16 protsenti tööealisest elanikkonnast. Võrreldes 1998. aastaga on töötuid 1,2 miljonit rohkem ning aasta lõpuks võib arv ületada kolme miljoni piiri.

Poolas kardetakse, et kõrge tööpuudus saab põllumajanduse kõrval teiseks oluliseks takistuseks teel Euroopa Liitu, andes järjest enam alust Saksamaa ja Austria hirmudele odava tööjõu massilisest sissevoolust.

Tööpuuduse kasvu pidurdamiseks peaks Poola majanduskasv uuesti kiirenema 6?7 protsendile nagu 90. aastate keskel. Selle aasta prognoos on aga kõigest 3?4 pärast läinud aasta 4,1 kasvu.

Peamine pidur on Poola keskpanga ülikõrged laenuintressid, mida pank on sunnitud rakendama valitsuse helde eelarvepoliitika tasakaalustamiseks ja kiiresti kasvava Poola keskklassi ostuinnu jahutamiseks.

Läinud aasta märtsis kerkis Poola jooksevkonto defitsiit 8,3 protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

Samas on kõrged intressid seadnud Poola keskpanga surve alla, sest nii valitsus kui majandusspetsialistid leiavad, et kõrged laenukulud pidurdavad kasvu ja suurendavad tööpuudust.

Sel aastal on keskpank kahel korral intresse alandanud, viimati läinud nädalal vahemikku 17?21. Samas ei piisa üksi rahapoliitikast majanduskasvu ergutamiseks, mis läinud aasta alguse 6 protsendilt aeglustus viimases kvartalis 2,3 protsendile.

Euroopa Liit on soovitanud Poolal tööturu probleemide lahendamiseks alandada töötasudelt võetavaid sotsiaalmakse. Tööandja, kes maksab töölisele 200 dollarit kuus palka, peab täiendavalt maksma maksudena riigile veel 160 dollarit. Kohalikud tööandjad kaebavad jäikade reeglite üle, mis raskendavad vallandamist ning ajutise tööjõu palkamist.

Tööpuuduse kasv, palgatõusu aeglustumine ja kõrged intressid on järsult vähendanud Poola siseturu nõudlust. Aasta esimese kahe kuuga kahanes uute sõiduautode ostmine Poolas veerandi võrra ? 61 350 sõidukile. Tarbimine kasvas läinud aastal vaid 2,4 protsenti võrreldes 5,4 protsendiga 1999. aastal.

Palgatõusu tempo tööstuses on aeglustunud 6,4 protsendile aastas. Keskmine palk on Poolas ca 5950 Eesti krooni.

Need tegurid kokku teevad Poolast jätkuvalt atraktiivse riigi odavat tööjõudu otsivatele välisinvestoritele.

?Tööpuudus annab meile ideaalsed tingimused,? ütles Anders Ekstrand, kes juhib Ericssonilt mobiiltelefonide tootmise üle võtnud Flextronicsi tööstuspargi rajamist Poolas. ?Otsustav on madalad kulud ja töötajate kõrge koolitustase,? ütles Ekstrand. Poolasse tuleb Flextronicsi üks suuremaid tootmisbaase üheksa tehasega. Investeeringuks on plaanitud 2,21 miljardit krooni.

Otseste investeeringute sissevool jätkub ? läinud aastal kasvasid need 6,6 miljardilt dollarilt 8,9 miljardile, mis vastab 5,6 protsendile Poola SKTst.

Kuna sügisel on Poolas üldvalimised, kus ennustatakse võitu ekskommunistidele, ei ole Poola keskpangal ilmselt võimalik majanduskasvu pärssivat rahapoliitikat palju muuta. Nii jääb 6?7 kasv Poolale praegu vähetõenäoliseks.

Ajal, mil Poola siseturu nõudlus mõõnab, on suured lootused pandud Poola ekspordile, mis mullu kasvas 15,5. Kasvas ka Poola kaupade eksport Eestisse.

Kokku ulatus Poola eksport läinud aastal 31,6 miljardile dollarile ehk 557 miljardile kroonile, millest Eestisse tuli Poola kaupa 1,3 miljardi krooni eest.

Eesti-Poola kaubavahetuse bilanss on 972 miljoni krooniga Poola kasuks ? Eesti eksport Poola oli 342 miljonit krooni.

Ebaproportsionaalne muster pärineb ajast, mil Eesti-Poola vabakaubanduslepe oli veel sõlmimata. Kesk-Euroopa riikidest on Poola praegu Eesti suurim kaubanduspartner.

Kui seni on lõviosa Eesti ekspordist ehk 97 moodustanud tööstuskaubad, siis läinud aasta sügisest on rohkem võimalusi ka Eesti põllumeestel.

13. oktoobril jõustusid muudatused Eesti-Poola vabakaubanduslepingus, millega on suurenenud mitmete Eesti kaupade ? näiteks juustu ja piimapulbri ? ekspordivõimalused kõrgete tollidega kaitstud Poola turule. Praegu moodustavad põllumajandustooted Eesti ekspordis 1,6 ehk 5,5 miljonit krooni.

Eesti välisministeeriumi hinnangul maksab Eesti tootjatel Eesti-Poola vabakaubanduslepingu muutused üle vaadata, sest osaliselt võib tagasihoidliku ekspordi põhjuseks olla napp info paranenud võimalustest.