Riigi esimene mees ja tema maine

02. aprill 2001, 00:00

Eesti valmistub tänavu presidenti vahetama. USA tegi seda mõni kuu, Venemaa aasta tagasi. Olgu tegemist tugeva või nõrga presidendivõimuga, suur- või väikeriigiga ? igal pool toob riigi esimese mehe vahetumine kaasa teatud muutuse ka riigi palges.

Eesti president on keeruliste aegade vormitud vastuokslik isiksus, kes on pidanud Euroopa vägevatele valusaid kõnesid heaolus ununema kippuvatest asjadest, millest Soome president võib-olla ei ole julgenud undki näha. Tal on söakust etendada Jaltas mahamüüdud riikide südametunnitust ja diplomaadi pojana kandis ta järjepidevust Eesti esindamisel Euroopas.

Meri tuli poliitikasse Rahvarinde kaudu, presidendiks tõusis Isamaa toel ja võimul olles on püüdnud näidata sõltumatust ka sellest jõust. Ta peab iseseisvuspäeval isalikult manitsevaid kõnesid, sõnade järgi käimist aga ei nõua. Ta on vaimuinimene, kuid pärit võimukeskusest Tallinnast. On tõenäoline, et tema mantlipärijaks saab Tartu vaimu esindaja, kes tooks uusi tuuli Tallinna kopitanud poliitikailma ja pööraks Eesti pilgu minevikust tulevikku.

Venemaal on presidendiametis Moskva antipoodi Peterburi Anatoli Sobt?aki reformijõududega poliitikasse tulnud Vladimir Putin. 17aastase KGB minevikuga ja uustulnukana Moskva võimukoridorides on tal Piiteri meeste abil palju aega ja energiat kulunud oma positsioonide tugevdamisele jõustruktuurides.

Põdurast eelkäijast distantseeruda üritav Putin püüab igal võimalikul juhul näidata head kehalist vormi. Küll poseerib ta d?uudomatil ja mägedes suusatades, küll hävitajaroolis. Tema läbitungimatu pilk püüab jätta otsusekindlat muljet, aga möödunud võimuaasta on lisanud arvamust, et presidendil ei jätku otsustamisjulgust. Ta pole Kremlis ega valitsuses vabanenud nn perekonnale ustavatest inimestest.

Putin on küll jätnud mulje võitlusest oligarhidega ja saatnud kaks tuntumat neist pakku, kuid toonud tuntud ökonomisti Mihhail Deljagini väitel võimu juurde ja end toetama oligarhide uue põlvkonna, kelle huvide eest seisab töösturite ja ettevõtjate liit.

Jabloko liidri Grigori Javlinski hinnangul on Putin asunud looma bürokraatlikku politseiriiki ja majandusnõuniku Andrei Illarionovi sõnul on Putin Venemaale soodsa majandusaasta reformide jaoks tuulde lasknud.

Putini toetus rahva seas on tohutu, 70?80, kuid kriitikute väitel mõtleb ta otsuste tegemisel liigselt populaarsusele, olles selle mõttetu pantvang. Vana hea vene kombe kohaselt saab Putini sünnilinnas Piiteris osta taas presidendi rinnakujukesi ja koolilastele räägitakse NSV Liidu aegse hümni helide saatel legende ?väikesest tublist Volodjast?.

USAs püüab George W. Bush luua muljet Valge Maja suurest stiilivahetusest. Bill Clintoni administratsioon esindas geograafiliselt, kultuuriliselt ja usuliselt kirjut seltskonda, keda on nimetatud ka California uusdemokraatideks, kes võimendasid poliitikas Hollywoodile omast dekadentsi, distsiplineerimatust, küünilisust. Bush on tüüpiline Texase mees, kes esindab kantripealinna Nashville?i paremaid jooni: lojaalsust, enesedistsipliini, koduarmastust.

Kui varem oli tuntud mõiste Clintoni aeg, mis tähendas ürituste kroonilist hilinemist, siis Bush nõuab punktuaalset täpsust. Kui lillelaste ja beebibuumi põlvkonda esindav Clinton ei hoolinud sõjalistest auavaldusest, siis paar aastat sõjaväes veetnud Bush naudib seda.

Suurima veelahkme kahe mehe vahele tõmbab ehk sõprus ja lojaalsus. Clintonid olid tuntud selle poolest, et oskasid kõigi sõpradega suhted ära rikkuda ? pärast kaheksa-aastast Valges Majas viibimist ei kuulunud nende lähikonda pea ühtki Arkansase aja sõpra. Bush hindab lojaalset sõprust väga kõrgelt. Tema meeskonnas on kõik tuntumad Bush seeniori kaasvõitlejad ja tema enda abilised Texase päevilt.

Ma taastan au ja ausameelsuse, lubas Bush Valgesse Majja teed murdes, ja tema esimesed teod näitavad karmi kätt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:19
Otsi:

Ava täpsem otsing