Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saastatud toaõhk paneb köhima ja kratsima
Kolmandik laps-astmaatikuid on saanud oma haiguse õhus leiduvatest hallitusseentest.
Hallitusseente kasvuks on kolm eeltingimust ? soojus, niiskus ja toitained, mida esineb enamikus ruumides. Niiskuse puudumine takistab normaalsetes tingimustes hallitusseente kasvu. Ja vastupidi ? liigniiskus võib põhjustada nende vohamist ehituskonstruktsioonidel ja pindadel. Niiskusevajadus on eri seeneliikidel erinev.
Hooned võivad olla niiskusest kahjustatud mitmel põhjusel ? vale planeering, projekteerimine või ehitamine. Ka vale kasutamine võib olla üheks teguriks. Liigniiskuse ja halva õhuvahetusega kaasneb tavaliselt hallitus. Seeneeoste sisaldus ruumiõhus võib olla suuresti erinev, see oleneb aastaajast, hoone asukohast, niiskuskahjustustest, ruumide seisundist, korrashoiust ja kasutamisest. Kaasteguriteks võivad olla tolmulestad, koduloomade karvad ja epiteelid. Praktikas on peaaegu võimatu eraldada nende üksikute komponentide osakaalu tervisehäirete kujunemisel.
Niisketes ja hallitusseentest kubisevates elamutes esineb oluliselt sagedamini hingamiselundite kahjustusi kui normaalsete korteriolude korral. Soome uuringute põhjal on 20?40 lapsastmaatikutel haiguse põhjuseks hallitusseente allergia. Tundlikud inimesed haigestuvad sellistes tingimustes teistest sagedamini põskkoopa- ja keskkõrvapõletikku ning bronhiiti.
Eriti ettevaatlik peaks hallitusseente suhtes olema maja või korterit ostes. Esmapilgul sümpaatne hoone võib pikema aja jooksul tõeliseks nuhtluseks osutuda. Lisaks tervisehädadele võib juhtuda, et maja ei ravi peale lammutamise või tule enam miski.
Hallituskahjustuste avastamiseks on väga olulised hoone ja selle ehituskonstruktsioonide ning ruumide visuaalne vaatlus, samuti spetsiifilise hallituslõhna äratundmine.
Probleemide selgitamine nõuab sageli proovide võtmist ja laboratooriumis uurimist. Selliste uuringute tegemine on meie vabariigis paraku äärmiselt piiratud.
Hallitusseente sisaldust õhus võib kindlaks määrata ka õhuproovidega. Tuleb tõdeda, et Eestis ei ole veel välja töötatud ühtseid seisukohti hallitusseente sisalduse hindamisel ruumiõhus. Ka ei teostata eri seeneliikide määramist. Samas on teada, et tervisele põhjustavad sagedamini kahju ja suuremat ohtu need seened, mis vajavad kasvuks just kõrget õhuniiskust. Tervisehädasid, eelkõige allergiat, võivad põhjustada aga kõik hallitusseened, mida esineb eluruumide õhus ja konstruktsioonidel suures koguses.
Samuti pole kuigi heal järjel hallitusest tingitud tervisehäirete ja haiguste diagnoosimine ega nende eristamine teistest sarnastest vaevustest.q
Autor: Rein Rannamäe