Teederaha euroametnike taskusse

Täna alanud teetööde hooajal suudavad Eesti teedeehitajad välispankadele rajatud finantsskeemi tõttu korda teha peaaegu viiendiku võrra vähem maanteid, kui töödele kulutatud rahasumma eeldaks, väitis maanteeameti asedirektor Aleksander Kaldas.

Riik suudaks Kaldase sõnul igal aastal ehitada sama raha eest kuni 15 protsenti rohkem teid, kui raha laenataks siinseks lühikeseks ehitusperioodiks ajastatult Eesti pankadelt.

Välispankade odavama laenuintressi kaaluvad teedeehitajate sõnul üles suuremad kulutused laenude teenindamisele ja kohmakale bürokraatiale.

Raha laristamisest loobumisega suudetaks ligi 1,3 miljardi kroonise laenu ja abipaketi pealt kokku säästa ligi 200 miljoni kroonine summa, mis võrdub Euroliidu abirahaga rajatava Pärnu?Ikla teelõigu remonditööde maksumusega.

Raudtee erastamises paljastatud tasuga laristamise skeem omakasupüüdlikule Briti konsultatsioonifirmale toimib Kaldase selgituste kohaselt teedeehituses igapäevaselt.

Rahandusministeeriumi poolt teedeehituse välisfinantseerijateks valitud Maailmapank (WB), Euroopa Investeerimispank (EIB), Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ning abistamisfond ISPA suruvad maanteeametile peale ettemääratud 4protsendilise komisjonitasuga Euroopa Liidu nõustamisfirmasid projektide ettevalmistamiseks ja järelvalveks.

Näiteks ligi 200 miljonit krooni maksva Pärnu?Ikla maantee remonditööde järelevalve eest peab amet maksma ligi 8 miljonit krooni Briti konsultatsioonifirmale WS Atkins International. Sama tööga saaks kohalik ettevõte hakkama neli korda odavamalt, kinnitas konsultatsioonifirma Ennusvara juht Anton Ennus.

Kuna ELi konsultandid ei tunne Eesti olusid, näiteks kohalikke materjale paekivikruusa ja põlevkivibituumenit, tegeleb suur hulk maanteeameti töötajaid konsultantide nõustamisega, selle asemel et teha oma igapäevast tööd.

Välislaenud muudab aeganõudvaks ja kohmakaks vajadus kogu dokumentatsioon inglise keelde ümber tõlkida. Tõlkimisega kaasneb sageli ka tööjooniste formaadi muutmine. Kuid teetööliste umbkeelsele brigadirile peavad ehitusfirmad dokumendid pärast uuesti eesti keelde tõlkima.

ISPA nõustus ligi 200 miljoni kroonise maksumusega Via Baltica remonti rahastama vaid ühtse projektina, arvestamata, et kümne ligi 20 miljoni kroonise lõigu ehitamine oleks tulnud odavam. Suurprojekti konkursile pidid Eesti teedefirmad välja tulema konsortsiumina, mis vähendas konkurentsi.

?20 miljoni kroonistel konkurssidel olnuks pakkujaid rohkem, millega tulnuks hind 10-15 protsenti madalam,? kinnitas Kaldas.

Maanteeamet alustas eelmisel aastal ettevalmistusi ligi 100 miljoni krooni laenamiseks Hansapangalt või Ühispangalt, kuid teede- ja sideministeerium lükkas taotluse rahandusministeeriumi ettekirjutuse tõttu tagasi. Hansapanga äripanganduse direktor Alo Lillepea ei soostunud kommenteerima teedeehituse finantseerimist.

Välisfinantseerijate poolt peale surutavad eurokonsultandid tegelevad Eestis majandusluurega, et kohalikke firmasid turult välja suruda, väitis ISPA konkursil Pärnu?Ikla lõigule odavaima pakkumise teinud konsortsiumis osalenud Teede REV-2 juhatuse esimees Peeter Vilipuu.

?Konsultantide ette valmistatud konkursitingimused kujundatakse Euroopa suurfirmade huvide kohaselt Eesti ettevõtjatele ebasoodsaks,? väitis Vilipuu. ?Meid surutakse tahtlikult alltöövõtjateks.?

Vilipuu tõi näiteks ISPA poolt Via Balticale korraldatud konkursi, mille toimumise kohta Eestis teavet ei avaldatudki. ?Saime konkursist teada Soome maanteeameti järelepärimise kaudu, kes oli leidnud pakkumise ÜRO serverist,? ütles Vilipuu.

Välisinvestorite nõustajad suruvad ka Eesti ehitusprojektides läbi kohalikele ebasoodsad maksetingimused. Kui rahvusvahelise konsultatsiooniinseneride föderatsiooni soovituskirja FIDIC kohaselt peab maksetähtaeg olema 28 tööpäeva, siis Eesti projektidesse kirjutatakse ettevõtjaid ahistav 60kalendripäevane tähtaeg, rääkis Vilipuu. ?Euroopa institutsioonidelt on väga raske raha kätte saada,? lausus ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgensoni sõnul on teedeehituse rahastamisskeem õige. ?Kui me välispankadest ei laenaks ja abistamisfonde ei kasutaks, poleks me riigi vaesuse tõttu suutelised üldse teid ehitama,? ütles Jürgenson. Teedeehitajate ja maanteeameti pahameele tingivad raskused Euroopas kehtivate normidega kohanemiseks, selgitas ta.

?Välispangad pakuvad raha 3?5 protsendiga 10?15 aastaks, mis on Eesti pankade võimalustest tunduvalt odavam,? rääkis rahandusministeeriumi välislaenude osakonna juhataja Ivar Sikk. ?Eesti firmadele kujuneb euroopalik asjaajamine kahtlemata raskeks pähkliks.?

Sel aasta ehitatakse Eestis teid üle poole miljardi krooni eest. Sellest 180 mln tuleb riigieelarvest, 200 mln ISPA abirahana ning 70 mln EIB ja 60 mln krooni Maailmapanga laenuna.

Vt. ka tabelit: Eesti konsultandid annaksid 200 mln kokkuhoidu