Televiisor lükkas pere kööki ning lõhkus seinad

Ahti Kooskora 02. aprill 2001, 00:00

20. sajandil oli planeeringu peamine märksõna funktsionaalsus. Sajandi alguse rangele funkstiilile sekundeeris 60ndatest alates orgaanilisus. Okupatsiooniaegses elamuehituses lõikas sisse karm normeerimine ja ?kanoniseeritus?. 90ndate ideaaliks oli ja on osaliselt siiani transformeeritus.

Kogu möödunud sajandi vältel on peamiseks mõjutajaks olnud industriaalne mõttemaailm, mis kulmineerus 70ndate ?80ndate paneellinnakutes. Siis ühiskond ühtäkki taipas, et kruvi on üle keeratud. Ideaal ja reaalsus hakkasid teineteisest niivõrd erinema, et tekkis võõrastus oma elukeskkonna suhtes. Maja, mida oli lihtne ja kiire toota, ei osutunud sugugi kohaks, milles on kindel ja turvaline elada. Alanud 21. sajandil on ilmselt peamiseks märksõnaks ergonoomsus ja ökonoomsus.

Köögi, selle suuruse ja paiknemise järgi saab kõige paremini kirjeldada muutusi lähiaja elamisfilosoofias. Kuni 1980. aastateni rajati hooneid, milledes on tänapäeva mõistes ääretult väike köök.

Loomulikult oli üks põhjus range normistik, kuid ka normid rajanevad millelgi. Üldine mentaliteet oli, et söömine toimub ühiskondlikus toitlustamises ja kodus puudub vajadus suurema köögi järele kui viis-kuus ruutmeetrit.

Alates 70ndatest on elamist mõjutanud ka televisioon, õigemini televiisor. Elektrooniline pereliige, kelle ümber koonduti elutuppa. Televiisorite leviku ja kättesaadavuse suurenemisega hakkas see pereliige vaikselt teistesse ruumidesse kolima: eelkõige magamistubadesse ning kööki. Programmide rohkus ja pereliikmete erinevad soovid viisid selleni, et igaüks vaatas erinevas kohas oma televiisorit. Altarist sai ikoon ning elutuba minetas oma tähtsuse kui kogu pere koosviibimise ruum.

Ainsaks kohaks, kus kõik koos, sai köök. Toimus fusioon: köök ja elutuba muutusid ühtseks avaraks ruumiks, kus selget piiri ühe toa üleminkust teiseks tihti polegi. Vaid köögitehnika, söögilaud ja diivan markeerivad endisi eraldi ruume: köök, söögituba ja elutuba. Uuema aja mõjutaja on internet ja telekommunikatsioonide areng. Arvuti, mis seni elutoa või magamistoa nurgas koha leidis, on saanud uue funktsiooni ? töökoht kodus. Sellest ka uus vajadus.

Enam ei piisa lihtsalt töönurgast, vaid keskendumiseks on vaja ka eraldatust. Inimesed töötavad üha rohkem kodus. Järjest rohkem on ka neid, kes on iseenda tööandjad ning vajavad kodust bürood.

Kõik see mõjutab elamute planeeringut, millega tuleb ka renoveerimisel arvestada, sest nimetatud trend on lähima 10 aasta jooksul peamine mõjutaja nii elamu(te) arhitektuuris kui ka linnaplaneeringus.

Meie näidisobjektidest muutub tõenäoliselt kõige enam suvila planeering.

Tegemist on täiesti uue lahendusega, kuna senised funktsioonid (hooajaline kasutus) ja uued (pidev elamine, kapitaalsemate tehnosüsteemide ja konstruktsioonidega) on väga erinevad.

Planeeringumuudatused eramus sõltuvad eelkõige algse lahenduse kvaliteedist. Peamine piiraja on rentaablus, kuna teostamise koha pealt on kõik võimalik. Eramute puhul tingivad planeeringu muutmise eelkõige eespool kirjeldatud trendid. Suurema köögi saamiseks on mõistlik köök ja elutuba omavahel ühendada, vajadusel rajada juurdeehitus. Tõenäoliselt ka ruumide funktsioonide ümbermängimine ja vajadus eri ruume orgaanilisemalt ja ergonoomiliselt üksteisega ühendada.

Korterite puhul on mängumaa kõige ahtam ja piiratum. Välispiirded on rangelt paigas ning ühised kommunikatsioonid naabritega dikteerivad väga palju. Kanalisatsioonipüstik takistab vannitoa või tualeti viimist just sinna, kus kõige sobilikum. Korteris planeeringut muutes ei tohiks magamistoad sattuda lifti?ahti vastu või trepikoja äärde. Hoolikalt tuleb isoleerida kõik müraallikad: veetorud, kanalisatsioonipüstikud, ventilatsioonilõõrid, küttetorud. Ka tänavamüra ei tohiks magamistuppa tungida.

Sõltumata objektist tuleb planeeringu muutmisel järgida orientatsiooni, funktsionaalsust, ergonoomsust. Magamistoad vajavad vaikust ja rahu, need võib omavahel grupeerida ning eraldada teistest ruumidest.

Reibas hommikupäike tekitab positiivse meeleolu ja tõstab toonust, seega on ta köögis hommikukohvi juures sama oluline kui hommikused ajalehed. Soe päike tuleb lõunast, aga pärast tööpäeva lõppu on ta juba läänekaarde jõudnud. Nii peakski elutuba asetsema orientatsiooniga nende ilmakaarte vahele.

Elamist saame muuta ergonoomsemaks, kui viime abiruumid just sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Näiteks tualettruumid peaksid asuma magamistubade vahetus läheduses ja kodubüroo loogiline asukoht on peasissekäigu läheduses.

Eluruumide funktsionaalsust ja ergonoomilisust tõstame ka esiku muutmisega mitteläbikäidavaks. Õuest eriti sügisel ja kevadel välisjalatsitega sissetungivat mustust ei kanta niimoodi tubadesse laiali.

Planeeringumuudatused saab ellu viia kõige valutumalt, kui selleks ei pea nõrgestama kandekonstruktsioone. Üsna tihti pole sellest pääsu.

Tüüpsetes paneelmajades võib tekkida probleeme, sest kõik köögid on ülestikku ja mitte kõik ei saa sellisel juhul kööki täies ulatuses elutoaga kokku ehitada. See nõrgestaks kandeseina niivõrd, et teda enam ei jääkski alles. Ülemiste korruste koormused on väiksemad, seega on seal avade tegemine kandeseintesse lihtsam.

Esmapilgul näib üsna võimatu korterelamule juurdeehitusega pinda juurde saada. See ei ole aga sugugi võimatu. Kõik sõltub eelkõige hoonest: sidumisest krundile ja asukohast ilmakaarte suhtes. Tegemist on siiski lahendusega, mida ei saa rakendada vaid ühe korteri jaoks. Juurdeehitus tuleb teha koos naabritega ja põhjalikult läbi mõelda, kas ettevõtmine ka ennast ära tasub. Alumise korruse elanikel on väike eelis, sest sellise lahenduse üks nõue on, et alumiste korruste korteriomanikud sellist juurdeehitust soovivad.

Tagastatud kortermajas on planeeringu muutmine lihtsam kui paneelmajas. Tegemist on ühe omanikuga, puitkonstruktsioonid on paindlikumad ja koormused kandetarinditele väiksemad.

Ülemisi kortereid saab laiendada pealeehitustega. Loomulikult juhul, kui hoone pole liiga amortiseerunud.q

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing