Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hiigelautokaravanid vallutavad maanteed

03. aprill 2001, 00:00

Selline on veoautotootja Scania nägemus, kes koostas kontseptsiooni transpordisüsteemide ja autovedude arengut mõjutavatest teguritest veerandsaja aasta pärast.

Scania ennustuse üheks aluseks on Euroopa Liidu ametivõimude eeldus, et maanteel transporditavate kaupade kogus kasvab järgmise 15 aastaga poole võrra. Parem logistika, mida toetab uus infotehnoloogia, suurendab keskmist läbisõitu ja vedukite kasutamist. Ühtlasi suureneb veelgi sõidukite arv Euroopa niigi kurnatud maanteedel. Juhul kui midagi ette ei võeta, võib liiklus mõnes kohas hoopis seiskuda. Paljud eksperdid leiavad, et parim lahendus on teedevõrgu efektiivsem kasutamine.

Suurima muudatusena on riigid 25 aasta pärast kokku leppinud rahvusvahelistes standardites, mille järgi koostatakse suuri autoronge ja lubatakse neil maanteedel liikuda.

Eri transpordiliikide kombinatsioon astub suure sammu edasi. Pärast aastakümneid kestnud vaidlusi lepivad riikide raudteefirmad lõpuks kokku raudteetranspordilt piiriületustakistuste kõrvaldamises. See muudab eri transpordiliike hõlmava ehk multimodaalse transpordi sama efektiivseks ühel transpordiliigil põhineva kaubaveoga.

Tänu kauba- ja reisijateveo eraldamisele suureneb kogu infrastruktuuri kasutamise üleüldine efektiivsus ja eri liiki maanteekasutajate vaheline konflikt taandub. Keskmine kiirus on lähedane raskeveokite tippkiirusele kiirteel. See nõuab küll suuri investeeringuid 2010. aastatel, kuid annab kohe efekti, ja mitte ainult surmajuhtumite statistikas.

Edasiminek rehvi- ja teekattetehnoloogias vähendab rehvimüra miinimumini, ehkki sõidukiirused kasvavad. Aastatuhande vahetuse ajast tuttavad müratõkked on kadunud ja elanikud võivad taas sõidu ajal loodust nautida.

Heitgaasidele ja küttekulu efektiivsusele esitatavates karmidest nõuetest loobutakse 2015. aasta paiku. Selle asemel viiakse sisse kõrged saastemaksud vanematele raskeveokitele, mis muudab nende opereerimise ebaefektiivseks.

Üks võimalus tõsta transpordi tõhusust on mitmeotstarbeliste raskeveokite kasutuselevõtt. Tegemist on kuni kümne autorongi ühendamisega ülipikaks autorongiks, kusjuures ühendamine toimub elektrooniliselt, mitte mehaaniliselt. Kogu autorongi juhitakse autopiloodi, satelliitside ja teekattes olevate andurite abil. Lasersüsteemide abil säilitatakse täpne vahekaugus eri veokite vahel, vältimaks kokkupõrkeid või teelt väljakaldumist.

Need ülipikad autorongid katavad pikki vahemaid ilma juhita, nt kurseerides eri riikides olevate jaotuskeskuste vahel. Jaotuskeskustes võetakse autorongid koost lahti ja saadetakse juhi abil väiksemate autorongidega kauba sihtpunkti.

Sellel kontseptsioonil on mitmeid eelised lisaks liiklusvoogude paremale juhtimisele. Nii kütusekulu kui ka keskkonnasaastamine ühe tonni kauba kohta väheneb. Tänu ülimoodsatele juhtimissüsteemidele väheneb teedel märgatavalt veokitega juhtunud liiklusõnnetuste arv.

Arenenud on ka muud transpordisüsteemid. Kaubaaluseid ja eri mõõdus konteinereid asendab globaalsel standardil põhinev varustus, mis tagab multimodaalse transpordi efektiivsuse nii maal, raudteel, õhus kui ka vee peal.

2015. aastaks on kulutatud pool maailma naftareservidest ja bensiini ning diislikütuse hind on jõudnud kosmilisele tasemele. Selle tulemusena on fossiilse kütuse toodang hakanud langema.

2010. aasta paiku jõuavad turule kütuserakud, mis muutuvad diiselveokite peamiseks energiaallikaks. Järgmiseks toimub läbimurre akutehnoloogias, mis toob teedele elektrilised raskeveokid. Elektrivoolu edastamine läbi õhu teepinda asetatud magistraalliinide kaudu on revolutsiooniline saavutus. Järgmise mõne aasta jooksul võib osutuda võimalikuks vähendada veokile jõu andvate akuplokkide arvu.

Kõige üldlevinumaks elektriveokite edasiliikumise süsteemiks on iga ratta küljes olevad elektriajamid. Kuna puudub vajadus neid jahutada, on veokite esiots kujundanud aerodünaamiliselt selliseks, et maksimaalselt vähendada õhutakistust. Sama kehtib ka veokite tagaosa, külgpinna ja alusvankri kohta. Aasta 2026 veokitel on väga vähe ühist aasta 2001 veokitega nii välimuse kui ka sisu osas.

Veokite tehniline hooldus muutub tundmatuseni. Kõik pikamaavedude jaoks vajalikud komponendid on hooldusvabad, ja kuna veoki kõikide süsteemide korrasolekut jälgitakse pidevalt satelliidi kaudu, puudub vajadus korralise hooldus järele.

Hooldus korraldatakse automaatselt vastavalt veoki süsteemidelt saadud teadetele. Need on ainukesed asjad, mida veoki ülevaatusel kontrollitakse. Suurem osa hooldusest toimub öösel.

Pärast suuri vaidlusi veokitootjate ja ametivõimude vahel lõpetatakse moodsate raskeveokite iga-aastane tehniline kontrollimine 2020. aastal.

Üks suuremaid muudatusi on toimunud infotehnoloogias ja elektroonikas. Selline autopiloot, nagu oli lennukitel kasutusel juba 20. sajandi lõpus, jõuab viimaks ka veokitööstusesse, juhtides kõiki rooli- ja pidurdustegevusi.

Lisaks liiklusohutuse parandamisele on infotehnoloogia aidanud saavutada edasimineku ka ergonoomias ja töökeskkonnas. Kaasaegne juht ei ole enam rooli abiline, vaid logistikaekspert, kes viib oma veoki ühest jaotussõlmest teise ülimoodsa planeerimis- ja sidesüsteemi abil. Peale- ja mahalaadimine toimuvad automaatselt, mis vähendab nende protseduuride pikkust tundidest minutiteks.

Veoki pardal olevad arvutid annavad juhile pidevalt informatsiooni sõiduki süsteemide kohta. Spetsiaalsed süsteemid võtavad vastu ja registreerivad võimalikke veateateid ning parandavad juhi tehtud vea. Ühtlasi jälgivad nad liikluse kulgemist. Süsteemid on võimelised sekkuma või hoiatama juhti, kui veoki mõni komponent nõuab kiirhooldust või on vaja välja vahetada.

Väikeste omavahel ühendatud infosüsteemide võrgustik annab juhile vajalikku informatsiooni nii veoki kui ka liikluse kohta ning võimaldab suhelda kolleegide ja dispet?eriga. Iga logistikasüsteemi aluseks on navigeerimis- ja positsioneerimissüsteemid. Viimased on automaatselt kohandatavad iga veokiga sõltumata selle valmistajast, tehnilisest seisukorrast või juhi võimetest. Ka kauba peale- ja mahalaadimissüsteemid on täielikult integreeritud.

2026. aasta veokid on väga kerged võrreldes nende transporditava kauba kaaluga. See saavutatakse moodsate materjalide ja optimaalse tehnoloogia abil ning selliste kergete materjalide nagu alumiiniumi, magneesiumi ja kõrgtugeva terase kasutamise abil. Uut tüüpi plastmaterjalid on kergemad ja veelgi tugevamad ning nende tootmises ei kasutata enam naftat.

2026. aastaks on juba palju aastaid kõik veokis kasutatavad materjalid märgistatud, et tagada nende efektiivne ümbertöötlemine. Selle tehnoloogia areng algas 1990. aastatel, kus autovalmistajatelt nõuti teatud osa oma valmistaud autode utiliseerimist.

Elektroonilised märgistussüsteemid võeti lõplikult kasutusele 2008. aastal seoses samalaadse kohustuse juurutamisega veokite ja busside valmistajatele. Kõik raskeveokites kasutatavad materjalid on ümbertöödeldavad ja keskkonnasõbralikud.

Ehkki äritegevus jätkub linnades endise hooga, muutuvad nad liikluse seisukohast jalakäijate paradiisiks. Lisaks jalgratastele lubatakse linnakeskustesse sõitma ainult keskkonda mittesaastavad sõidukid.

Keskkonnasõbralikud, heitgaasideta bussid liiguvad sujuvalt, kuid ilma kindla graafikuta.

Samalaadsed veokid tarnivad kauplustele kõik vajaliku, seejuures on kauba peale- ja mahalaadimissüsteemid täielikult automatiseeritud ja mahalaaditud kauba asemele võetakse ümbertöötlemisele minevad materjalid.

Kuna väga vaikselt sõitvate liikurite esiosa on jalakäija jaoks turvaline, väheneb oluliselt ka liiklusõnnetuste tõsidus. Suurimaks riskiteguriks linnades muutuvad jalgratturid.

Postiljonide asemele astuvad omalaadsed pisipakkide transpordi-automaatsüsteemid, mis hakkasid arenema e-kaubanduse survel.

Nende automaatsete tarnesüsteemide abil tuuakse otse kauplusest või jaotuskeskusest tellija ukseni pakke kaluga kuni 15 kilogrammi või 20 liitrit. Väikeveokeid asendavad linnades ja asumites keskkonda mittesaastavad sõidukid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing