Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IT-mehed ja nende eneseusu kaotamine
Leidsin 27. märtsi ÄPst repliigi ?IT-mehed ei usu omaenda töösse?.
Kindlasti ei ole asi selles, et IT-mehed kuidagi pessimismist vaevatud oleks. Lausa vastupidi, e-valimiste projekt näitab seda, et riigimehed ei saa IT asjadest alati aru ning keegi on neile hulga sinist õhku müünud. Sõltumata sellest, kas IT-mehed asjasse usuvad, peaksid valimised kui üks tähtsamaid riikluse aluseid olema ülimalt konservatiivsed.
Sedelitega valimine on asi, millest igaüks aru saab ja Maali maalt oskab hiljem seletusi anda, kui keegi tema eest sedeli kasti lasi. Toome aga selle IT-maailma ning segadus on käes.
See on maailm, millest paljud aru ei saa ning ainuüksi selguse puudumine tekitab segaduse. Valimispäeval aetakse kohe iga kokkujooksnud Windows mõne poliitiku kaela, samas tekitab see hulga lisariske, mida igaüks kahtlustada ei oska. IT on tore asi ja 20. sajandi tähtsamaid avastusi. Samas ei ole arvuti kõlblik kõigeks. Ta ei pese sokke, uskugu itimehed sellesse või mitte.
Tõnu Samuel
Enne kui kirjutada ?E-valimised hoopis raskendaks õigusrikkumisi?, võiks uurida natuke asja tausta ja küsida mõne asjatundliku spetsialisti käest nõu!
IT pole mingi võluvits, millega maailm heaks saab. Ajalehes avalikult IT-mehi enesekindluse puudumises süüdistada on inetu. Projekti analüüs näitab hoopis, et valitsus on õnneks saanud sellega tegelema teemat jagavad mehed, mitte tainapead. Elektrooniliste valimiste kohta võite lugeda:
www.notablesoftware.com/evote.htmlAlbert Kamm
Teie anonüümsest repliigist e-valimiste kohta: ?Imestama paneb IT-meeste täielik eneseusu puudumine.?
Eneseusu puudumine on viimane asi, mille üle Eestis kurtma peaks. E-valimiste olukorda võiks võrrelda olukorraga lennunduses 150 aastat tagasi: Olid mõned suure eneseusuga mehed, kes ehitasid linnutiiva sarnased asjad, seadsid need endale selga, ronisid kalju otsa, hüppasid alla ja said surma. Teised, kes natuke aerodünaamikast olid kuulnud, tegid mudeleid, arvutasid, teoretiseerisid ja saidki ühel päeval töötava lennumasina valmis.
Kurb, et esimeste meeste surmast polnud teistel midagi õppida: see, et nad surma saavad, oli selge juba enne hüpet.
Arne Ansper