Kõrge sotsiaalmaks soosib ebaefektiivsust

Artikkel

- Uudised
- 2. aprill 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõrge sotsiaalmaks soosib ebaefektiivsust
Äripäeva hinnangul tuleb Eestis minna üle vabatahtlikule ravikindlustusele. Kohustuslik kindlustus ja kõrge sotsiaalmaks, millest 13% läheb ravikindlustusele, takistab tervishoiusüsteemi muutmist efektiivsemaks.
Tervishoiujuhid kurdavad, et raha ei ole ja et plaanilise ravi osas on tekkinud järjekorrad. 4,4 miljardit krooni käsutav haigekassa on rahaprobleemi leevendamiseks koostanud uue ravikindlustuse seaduse, mis piirab kohustuslikult kindlustatute võimalusi. Uues seaduses kehtestatud põhimõtete alternatiivina näeb haigekassa juht Maris Jesse sotsiaalmaksu tõstmist.
Toimetuse arvates on alternatiiviks ravikindlustusmaksu alandamine ja kohustusliku tervisekindlustuse asendamine vabatahtlikuga. Las maksumaksja ise otsustab, kui suure summa ulatuses ta end ja oma lähedasi eraseltsides haigestumise vastu kindlustab.
?Vabatahtlik kindlustamine pole võimalik, sest riik peab tagama kõigile kindlustatutele ravi kättesaadavuse. Inimesed ei ole nii ettenägelikud, et end vabatahtlikult kindlustavad,? väidetakse meile kohe vastu.
Oleme nõus, et kõigil ei ole võimalik ennast kindlustada. Seetõttu teemegi ettepaneku ravikindlustusmaksu alandada, et kohustuslikuks jääva osaga tagada töötute, laste ja pensionäride jt kindlustamine ning vältimatu arstiabi neile töövõtjatele, kes ei ole end kindlustanud. Kindlasti ei pea aga riik hoolitsema kõigi inimeste eest. Vabatahtliku kindlustuse rakendamine tähendab seda, et ümbrikupalga saajate ravi ei maksa enam solidaarselt kinni ausad maksumaksjad.
Inimesele tuleb anda vabadus valida riikliku haigekassa või eraseltside vahel. Kui ta valib eraseltsi, siis tuleb talle ka osa ravikindlustusmaksust välja maksta. Need, kes otsustavad end mitte kindlustada, tasuvad oma ravi eest täielikult ise haiglas või perearstikeskuses kehtiva hinnakirja alusel. Kindlasti ei tohi anda haigekassale võimalust hakata pakkuma vabatahtlikku tervisekindlustust. See on eraseltside mängumaa.
Vabatahtliku kindlustuse käivitamine parandab ravikindlustuse ja raviteenuse kvaliteeti, sest nii kindlustusandjate kui ka haiglate vahel tekib senisest tihedam konkurents. Väheneb kindlustuspettuste arv ja inimesed hakkavad rohkem mõtlema oma tervisele.
Vabatahtliku ravikindlustuse eelduseks on haiglareform. Praegu tegutseb Eestis 78 haiglat, millest 28 on erahaiglad. Lisaks üle 500 ambulatooriumi. Eesti suurust ja inimeste maksevõimet arvestades on meil haiglaid liiga palju. Sellele viitab ka pidev kurtmine rahapuuduse üle. Haiglate arvu peab vähendama ja allesjäävad tuleb müüa erainvestorile või anda eraomanikule rendile.
Tervishoiusüsteemi efektiivsuse tõstmine ehk riigieelarves tervishoiukulude vähendamine loob eelduse vabatahtliku ravikindlustuse käivitamiseks ning kohustusliku sotsiaalmaksu alandamiseks.
Hetkel kuum