Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Milosevic laostas riigi majanduse

Tõnis Arnover 03. aprill 2001, 00:00

Lisaks süüdistatakse Milosevicit poliitiliste vastaste hävitamises või hävitamiskatses. Milosevici poliitika on ajanud riigi majanduse ummikusse, kust see ilma rahvusvahelise abita välja ei pääse, kodumaal ähvardab teda 3?15 aasta pikkune vanglakaristus. Karistus võib pikeneda, kui valitsus otsustab Milosevici Haagi rahvusvahelisele tribunalile välja anda. Seni on valitsus kinnitanud, et tal ei ole kavatsust seda teha.

Pärast seda, kui politsei eriüksused Slobodan Milosevici pühapäeva varahommikul tema kodus Belgradis arreteerisid, andis kohtunik loa võtta ta 30 päevaks eeluurimise alla ja ta on paigutatud Belgradi keskvanglasse. Eeluurimise käigus on selgunud, et Milosevic on andnud oma neljale abile korralduse kõrvaldada umbes 1,8 miljardit krooni. Väidetavalt on Milosevici abilised toimetanud ka eelmisel aastal ?veitsi 173 kilogrammi kulda.

Kõiki süüdistusi eitava Milosevici süüd on raske tõestada, kuna kõik korraldused tegi ta suuliselt. Kuid juba on nõustunud tunnistusi andma ekspresidendi lähedane abi Uros Suvakovic, endine salapolitsei juht Rade Markovic ja endine tolliülem Mihajl Kertes.

Advokaat kinnitas, et seni ei ole räägitud Milosevici andmisest ÜRO rahvusvahelise Haagi sõjakuritegude tribunali alla, mis soovib arutada tema süüd aastail 1998?1999 Kosovo sõja ajal toime pandud kuritegudes. See sõltub praegu Jugoslaavia parlamendis arutatavast seaduseelnõust, mis käsitleb riigi kodanike loovutamist rahvusvahelisele kohtule.

Milosevici andmist Haagi tribunali alla taotlevad Euroopa Liit, USA, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank, kes seostavad seda Jugoslaaviale rahaabi andmisega, millest sõltub riigi edasine majanduslik areng. Nende hinnangul on see lakmustest, mis peab näitama valitsuse tahet demokraatlikke ja majandusreforme teha. Kuid kolmandiku jugoslaavlaste arvates kohtleb lääs Jugoslaaviat alandavalt ning Milosevici loovutamine võib ärritada nende rahvustundeid.

Jugoslaavia valitsus mõistab, et ilma välise abita on tal väga raske hakkama saada. G7 riikide majandusanalüütikud väidavad Financial Timesi teatel, et Slobodan Milosevici vallapäästetud neli sõda, korruptsioon ja juhtimisvead on alandanud Serbia kodanike keskmise aastasissetuleku 53 400 kroonilt 23 140 kroonile. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on paari-kolmesaja miljardi krooni võrra. See on tunduvalt rohkem, kui oli NATO pommirünnakute väidetav 90 miljardi krooni suurune kahju. Praegune SKT on ainult 178 miljardit krooni. Lisaks võlgneb riik oma kodanikele siselaenude ja külmutatud valuutakontode tõttu 80 miljardit krooni.

SKT vähenes 1999. aastal järsult, eelmisel aastal püsis seisakus ja alles tänavu on oodata selle kuueprotsendilist kasvu, prognoosib keskpanga president Mladjan Dinkic.

Dinkic rõhutab, et rahvusvahelise abita ei suuda riik majanduslikku stabiilsust saavutada. Valitsus arvestab tänavuseks välisabivajaduseks 10,7 miljardit krooni, millest pool peaks tulema IMFilt ja Maailmapangalt. Ülejäänud 5 miljardi krooni hankimist ELilt, USAlt jt doonorriikidelt peaks kiirendama Milosevici arreteerimine. Lisaks soovib Jugoslaavia valitsus saavutada uue kokkuleppe Pariisi ja Londoni klubiga, kellele ta võlgneb 227,8 miljardit krooni, mis tuleb jagada endise Jugoslaavia riikide vahel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing