Mis on Euroopa Liit ? lühivaade minevikku

03. aprill 2001, 00:00

Paneuropismi ? ehk teiste sõnadega Euroopas Ühendriikide ? idee tekkis juba eelmise sajandi alul. Teema oli aastatel 1910?1915 sedavõrd poliitiliselt atraktiivne, et sel teemal on sulge krabistanud isegi tollaste bol?evike liider Vladimir Lenin oma artiklis ?Euroopa Ühendriikide loosungist?.

Niisiis kui täna koorub välja tõdemus, et Euroopa Ühendriigid eile ja Euroopa Liit täna on suunatud kapitali kontsentratsioonile ja koostööle uute välisturgude hõivamiseks armutus globaalses konkurentsivõitluses maailma teiste majanduskeskustega ? eelkõige Ameerika Ühendriikide ja Jaapani-Hiina regioonidega.

Seega on Euroopa Liidu suunitlus väljapoole, mitte aga sissepoole, mitte siseriikliku heaolu ja siit tulenevate probleemsuste lahendamisele. Midagi pole muutunud ligi saja aasta jooksul. Euroliidu sees on aga nagu läbi kogu möödunud sajandi olulisim Saksamaa- Prantsuse-Inglismaa kolme ja kahepoolsed suhted ja rivaliteet, mis nii ilusasti ilmnes äsja lõppenud Nice?i tippkohtumisel, kus suured said juurde ja väiksed kaotasid oma mõju ühiste asjade ajamisel. Nice?i tulemuste põhjal võib öelda, et institutsionaalne reform, mis seal heaks kiideti välistab Eestil liidu liikmena võimaluse oma rahvuslike huvide kaitseks midagi tõhusat ära teha. Ka lõppenud parlamentaarsetel debattidel möönsid valitsuse esinejad, et Eesti eesmärk euroliidu liikmena ei ole mitte kaitsta oma võimalikke rahvuslikke huve vaid kohandada neid euroliidu huvidega. Lühidalt ja selgelt!

Niisiis ? kuhu on kiiret, miks on kiire ja kellel on kiire? Kuhu on kiiret ei oska esialgu keegi öelda, sest Euroopa Liidu tulevik käimasolevate reformide käigus ei ole veel selgeks klaarunud.

Saksamaa välisministri korduvad visioonid avalikkuse ees euroliidu kujundamise vajadusest föderaalriigist on põrkunud senini prantslaste kategoorilisele vastuseisule , sest jäme ots majanduse valdkonnas on juba sakslaste käes ja kes kamandab rahakotti, see kujundab ka poliitika. Prantslased ei taha aga kuidagi nõustuda rahumeelse revan?iga sakslaste kasuks II maailmasõja tulemuste eest.

Kuna Eesti asub laieneva euroliidu äärealadel, siis on vähe lootust ka provintsi seisundist välja rabeleda. Ja üldse ? kui meie vastu euroliidus keegi üldse huvi tunneb, siis on see Rootsi pangakapital ja Soome majandusringkonnad. Selge on see, et elustandardi ja majandusliku kasvu tõusu liidustumine kaasa tooma ilmtingimata ei pea.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing