Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kraft teenis valimistelt miljoni

Raimo Ülavere 04. aprill 2001, 00:00

Koos lahkumiskompensatsiooniga sai Kraft eelmisel aastal keskmist kuusissetulekut üle 113 000 krooni.

Kraftile mullu makstud summa sisaldab pisut üle miljoni krooni lisatasusid. Sellest suurema osa moodustas erakorraline lahkumiskompensatsioon keskpanga presidendi valimistega kaasnenud segaduste ajal, mil ta vahepeal Eesti Panga presidendi koha hiljem ametist loobunud Vello Venselile üle andis.

Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg kinnitas eile, et kui Vahur Kraft oleks Vello Venseli asemel valitud kohe keskpanga presidendi kandidaadiks, poleks Kraftile lahkumiskompensatsiooni makstud. Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell lisas, et Kraftile makstud lahkumiskompensatsioon ei sisaldunud tema töölepingus ning oli panga nõukogu poolt erakorraliselt määratud.

?Kui inimesel on pikaajalised teened, on lahkumiskompensatsiooni maksmine loomulik,? sõnas Sõrg. Ta lisas, et nõukogus kompensatsioone arutades jäi nõukogu seisukohale, et kuna panga eelmisele presidendile Siim Kallasele maksti lahkumiskompensatsiooni, on õiglane seda teha ka Vahur Krafti puhul.

Samas märkis Sõrg, et ei saa päris öelda, et Krafti ligi miljoni kroonine lahkumiskompensatsioon oli keskpangale uue juhi leidmisel aset leidnud segaduse hind. Selle vastu, et Vello Vensel poleks haigeks jäänud või president Lennart Meri poleks kinnitanud ametisse Mart Opmanni, ei saanud ennast kindlustada, rääkis Sõrg, lisades, et tema ei käsitle toimunut segadusena.

Eesti Panga teatel oli Vahur Krafti ametipalk eelmisel aastal vahemikul 1. jaanuar ? 27. aprill 28 500 krooni kuus ja ametipalk vahemikul 1. november ? 31. detsember 40 530 krooni.

Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Sõra aastapalk oli 117 084 krooni, teistel nõukogu liikmetel 76 173 krooni.

Rahandusminister Siim Kallase sõnul on üleeile alanud riigiametnike palkade avalikustamisel välja tulnud, milline segadus valitseb palkade määramisel. ?Analüüsisime täna hommikul rahandusministeeriumis laekunud infot palkade kohta, tõenäoliselt teeme ettepanekuid mõnede seadusemuudatuste osas,? märkis Kallas eile valitsuse pressikonverentsil.

Kallase sõnul ei saa sageli aru, mille alusel on ühele või teisele ametnikule selline palk või lisatasud määratud. ?Mitmel juhul tundub, et palkade määramine on olnud kiire otsus, millele ei eelnenud analüüsi,? lisas Kallas.

Samas ütles Kallas, et riigi äriühingute juhtide ja spetsialistide palgad peavad olema konkurentsivõimelised erafirmadega. ?Paljud riigi äriühingud on unikaalsed, neil on suur käive ja suur vastutus,? ütles Kallas. ?Kuid eks need palgad mõnel juhul teevad muidugi kadedaks.?

Paljudel juhtudel moodustasid riigiametniku sissetulekust poole mitmesugused lisatasud ning preemiad.

Näiteks Tartu maavanem Jaan Õunapuu, kes oli ka maavanematest kõige kõrgepalgalisem, sai lisatasudena oma 334 925kroonisest palgast 109 925 krooni. Põllumajandusminister Ivari Padar sai nii puhkusetasu kui ka puhkusetoetust.

Mingit lisatasu ei saanud kultuuriminister Signe Kivi ja ka Hiiu maavanem Hannes Maasel, kelle kuusissetulek oli maavanematest kõige väiksem ? 8460 krooni.

Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okile määras ettevõtte nõukogu eelmisel aastal preemiaks 540 000 krooni. Oki keskmine kuupalk oli koos preemiaga 115 000 krooni, mis on suurem kui Hansa- või Ühispanga juhi palk.

Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul mängib vähe rolli, et ettevõte on kahjumis, juhatus peab saama väärilist ja konkurentsivõimelist palka.

Eesti Posti peadirektori Tarmo-Jaan Tõeleidi kuupalk oli eelmisel aastal 39 000 krooni, lisaks sai ta aastalõpul lisatasuna 1,5 kuupalka ehk 58 500 krooni ja puhkusetoetust ühe kuupalga ulatuses. Tõeleidi sõnul ta muid preemiat ega staa?itasu ei saanud.

Kaitsepolitseiamet keeldus oma juhtide palku avalikustamast, tuues põhjuseks, et nende isikkoosseis on saladus. ?Jüri Pihlile maksab palka siseministeerium, kui üldse mingi avalikustamine on, siis sealtpoolt,? ütles kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann.

Eilse päeva jooksul sai enamik riigiasutusi oma palgaandmed ka kokku ning riputas need internetti. Rahandusministeeriumi nõuniku kt Daniel Vaariku sõnul ei karistata neid asutusi, kes kohe esmaspäeval oma palgaandmeid internetti üles ei saanud. ?Küll aga ei kõlba jutt, et avalikustame palgaandmed kuu lõpul. Kui seadus kehtib, siis kõigile,? ütles ta.

03.04.2001 Tippametnike palgatase on erafirmadega võrreldav

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing