Liitumiskõnelused ELiga: usaldusväärsemad finantssektor ja avaliku sektori otsused

Artikkel

- Uudised
- 3. aprill 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liitumiskõnelused ELiga: usaldusväärsemad finantssektor ja avaliku sektori otsused
30. märtsil suleti liitumiskõnelustel Euroliiduga teenuste va-ba liikumise ja finantskontrolli peatükk. Neis mõlemas on oluline roll rahandusministeeriumi valdkonda jäävatel teemadel. Nii teenuste vaba liikumise kui finantskontrolli puhul on tegemist maksumaksjale olulisema kindluse loomisega teda ümbritseva keskkonna suhtes.
Teenuste vaba liikumise peatükk puudutab finantssektorist pangandust, väärtpaberiturgu ja kindlustust. Eesti võtab kohustuse tagada hoiustajale ja investorile kaitse. Esialgu taotlesime üleminekuaega vajaliku kaitse tasemeni jõudmiseks aastaks 2010. Ajapikenduse taotlemise ajend oli Eesti ja ELi riikide erinevad elatustasemed ning hoiuste ja investeeringute erinevad tasemed.
Kõnelustel jõuti kompromissile: Eesti peab tagama 31. detsembriks 2007 hoiustajate ja investorite kaitse 20 000 euro ulatuses. Tänaselt 40 000 krooni tasemelt jõutakse 20 000 euroni järk-järgult. Peatselt esitatakse valitusele arutamiseks tagatisfondi seaduse eelnõu. See sätestab garantiiskeemid hoiustajatele, kogumispensioni saajatele ja investoritele.
Läbirääkimistel on rõhutatud vajadust tagada tugev ja toimiv finantsjärelevalve süsteem. Finantsinspektsiooni seaduse eelnõu on riigikogus. Järelevalveasutuse loomise ettevalmistamist nõustab Phare projekti raames ekspert Taanist.
Finantskontrolli peatükk kä-sitleb järgmisi valdkondi:
valitsussektori sisekontrolli süsteemi loomine;väliskontroll;ELi finantshuvide kaitse (Phare, ISPA, SAPARD, tulevased struktuurivahendid ja ühtekuuluvusfond);ELi omavahendite kontroll (muutub aktuaalseks liitumisel ELiga).
Läbirääkimiste protsess on olnud soosiv faktor vajalike õigusaktide vastuvõtmiseks sisekontrolli süsteemi loomiseks. See on hea uudis kõigile maksumaksjatele. On ju sisekontrolli peamine ülesanne auditite tulemuste põhjal nõustada asutuste juhte, kuidas teha arukamaid otsuseid riigi raha kasutamiseks. Toimiv finantskontroll on eeldus ka ELi abirahade saamisel ja selle tähtsus suureneb veelgi ELiga liitudes.
Finantskontrolli süsteemi loomist on EL toetanud oma abiprojektidega. Eelstruktuurivahendite ettevalmistamise SPP projekti raames jagas liikmesriikide kogemusi iirlasest nõustaja Gerald Ennis, siseaudiitorite koolitamist toetas Phare rahastatud eurointegratsiooni projekt. Koostöö Iirimaaga jätkub. Eile algas uus Phare projekt, mille käigus pööratakse tähelepanu valitsussektori siseaudiitorite koolitusele.
Pingutused kõnealuste peatükkide sulgemiseks ja võetud kohustuste täitmiseks teenivad eestimaalaste huve.
Paranev järelevalve ja suurem garantiide tase annavad hoiustajale/investorile suurema kindluse nende raha säilimiseks. Maksumaksja kindlust tema raha õige ja tulemusliku kasutamise üle riigi poolt kasvatab toimiv finantskontrolli süsteem. Eestil avaneb võimalus täiendavateks investeeringuteks ELi vahenditest.
Hetkel kuum