Riigitöötaja põline rikas

04. aprill 2001, 00:00

Vanasõna ütleb, et kroonu lobi on kasin, aga kindel. Tühjagi. Eilse seisuga pidid rahandusministri määruse järgi olema kõrgete riigiametnike ja riigile kuuluvate äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete palgad avalikud. Hoolimata sellest, et leidus mitmeid, kes avalikustamisenõuet eirates oma palganumbri erinevatel ettekäänetel enda teada jätsid, näitas avanenud pilt seda, et tippametnike palgatase on täiesti võrreldav erasektoriga, ja kohati isegi ületab seda.

Äripäeva arvates on riigiteenistujate palgakasv olnud liiga kiire.

Veel aastakene tagasi kurdeti, et riigiametniku palk on erasektoriga võrreldes ebaõiglaselt väike. Eilne avalikustamine sundis Postimeest oma juhtkirjas väitma, et müüt riigiametniku madalast palgast on purunenud. Ei saanud riigiametniku palka madalaks pidada tegelikult ka aasta tagasi, kuna riigiasutused on läbi aegade maksnud töötajatele varjatult igasuguseid boonuseid (x% põhipalgast, võõrkeeleoskuse, staa?i, akadeemilise kraadi eest; elamispinnakompensatsioon väljastpoolt Tallinna pärit ametnikele jne). Lisatasude maksmine on jäänud, ehkki on tihedamini rääkima hakatud nn tulemuspalkadest avalikus sektoris. Viimane tähendab sisuliselt töötajatele aastalõpu- ja jaanipäevapreemia maksmist.

Kui personaliotsingufirma Ariko Reserv (ÄP 26.02.) andmeil pakuti erasektoris tänavu jaanuaris tippjuhile palgaks 25 000?60 000 kr, finantsjuhile keskmiselt 28 000 kr, siis eile avaldatud riigifirmade juhtide esikümnes ületavad tippjuhile pakutava palgataseme ülemmäära 7 inimest. Tõenäoliselt see edetabel täieneb. Kõik palgad ju veel avalikustatud pole.

Peaminister saab võrreldes riigifirmade pealikega suhteliselt nadi palka. Tema palga määrab riigikogu. Riigifirmade pealike palkade üle kõrgemalt poolt kontroll pea et puudub. Nagu ütles rahandusminister Siim Kallas, on paljude palkade määramine olnud kiire otsus, millele pole eelnenud analüüsi.

Kui rääkida palgataseme kasvust riigiaparaadis, siis nt 1999. aastal kasvas riigiametnike palk hüppeliselt ? koguni 20%. Erasektoris samal ajal palgakasv aeglustus. 2000. aasta IV kvartali keskmiste palkade edetabelis on riigivalitsemine kohe pärast finantsvahendust (11 565 kr, tõus võrreldes 1999. aasta IV kvartaliga 8%) teisel kohal (7174, kasv 13%).

Tänavuses riigieelarves on ministeeriumide töötasukulude keskmine kasv 6% ümber, ministeeriumidel endil olid kasvunumbrisoovid aga tunduvalt suuremad: kaitseministeeriumil 2001. aastal võrreldes 2000. aastaga 40,5%, kultuuriministeeriumil 32,1% , teede- ja sideministeeriumil 26,5%. Tallinn kavandas tänavuseks linnaametnikele koguni keskmiselt 65% palgatõusu. Aukartustäratavad numbrid.

Toimetus leiab, et riik vajab palgareformi. Järgmise aasta riigieelarves tuleb riigiametnike palgad külmutada ja nõukogudes istumise ?tagumiktunnid? tasustamata jätta. Eestile oleks kasulik, kui ametnike arvu vähendataks, nii läheks osa kvalifitseeritud tööjõudu erasektorisse. Tihti on riigisektoris dubleerivaid struktuure. Majanduse arengu analüüsiga tegelevad nii majandus- kui ka rahandusministeerium, konjunktuuriinstituut, Eesti Pank, tuleviku-uuringute instituut , statistikaamet. Seda, et riigiametnikud täie jõuga oma põhitööd ei tee, näitab paljude osalemine mitmete riigiettevõtete nõukogus, sealt omakorda lisatasu korjates.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing