Riik asub impordi suhtes kaitsele

Ervin Soon 04. aprill 2001, 00:00

Peagi on valitsusse oodata ka dumpinguvastast seadust, millega saab importijatelt nõuda hindu tasakaalustavat maksu. Sellega paralleelselt töötab majandusministeerium välja ka kõiki kaupu hõlmavad kaitsemeetmete seaduse ning tasakaalustusmeetme seaduse.

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks põllumajandusministri Ivari Padari korralduse moodustada ministeeriumidevaheline siseturu kaitsemeetmete komisjon, kelle poolt tehtava juurdluse tulemusel saab Eesti riik põllumajandustoodete järsu impordi kasvu korral importi piirata kas täiendava maksustamise või koguni sisseveo keelustamise abil.

?Kaitsemeetmeid saab rakendada juhul, kui juurdlus teeb kindlaks Eesti tootjate kahjustamise impordi kasvu tõttu. Seejuures ei ole ka rahvusvaheliste kaubanduskokkulepetega fikseeritud, kui suur impordi kasv võib Eesti tootjatele kahjustavalt mõjuda,? ütles põllumajandusministeeriumi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakonna peaspetsialist Tauno Lukas.

Impordi dumpinguvastane seadus aitab vältida Eestisse imporditavatele kaupadele päritolumaast madalama hinna kehtestamist.

Kaitsemeetme seadus annab impordi hüppelise kasvu korral võimaluse siinsetel tootjatel tõestada selle kahjustavat mõju ning nõuda täiendava importmaksu kehtestamist.

Tasakaalustusmeetme seadus lubab rakendada täiendavaid impordimakse juhul, kui importija saab oma riigist toetusi üle lubatud piiride.

Majandusministeeriumi väliskaubanduspoliitika peaspetsialisti Maret Veineri sõnul on kaitsemeetmete rakendamisvõimalust kõige rohkem oodanud Eesti põllumajandustootjad.

Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu büroo juhataja Tõnis Blanki sõnul saab rääkida suure osa imporditavate põllumajandustoodete puhul praegu kõlvatust konkurentsist või dumpinghinnast. ?Näiteks Euroopa Liidu tootjad saavad mitmesuguseid toetusi ligi 50% ulatuses toote hinnast, samas kui Eesti tootjad saavad riigilt toetusi 8% ulatuses toote hinnast,? ütles Blank.

Raplamaal OÜ Kaiu LT juhina muu hulgas teraviljakasvatusega tegelev ja riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni kuuluv Tiit Tammsaar kinnitas samuti, et turukaitsemeetmed on ammu oodatud. ?Paljud minu tuttavad talupidajad on loobunud teraviljakasvatusest, sest toiduteravilja kasvatamine siin on impordi tõttu muutunud mõttetuks. Dumpingut kasutatakse väga palju: odavalt imporditakse jahu kõrval veel näiteks mune,? ütles Tammsaar.

Nii põllumajandusministeeriumi juhitav kaitsemeetmete komisjon kui impordi dumpingut uurima hakkav konkurentsiamet saavad uurimismenetluse algatada, kui uuringutaotlust toetab üle poole vastava valdkonna siinsetest tootjatest. ?Ma arvan, et kui neli põllumajandustootjate esindusorganisatsiooni seljad kokku panevad, siis saame rohkem kui poole tootjate toetuse kokku,? ütles Blank.

Põllumajandustootjate keskliidu tegevjuht lisas, et riigiga kokku lepitud hindamismeetodi kohaselt on tänavune Eesti põllumajandustootjate tulupuudujääk 1,14 miljardit krooni. ?Valdavalt tulenebki see puudujääk asjaolust, et siinsetel tootjatel ei ole võimalik küsida hinda ja arendada tootmist, mis kataks ära kulutused ning annaks investeerimiseks kasumit,? ütles Blank.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing