Uudised
3. aprill 2001 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seitse soovitust arvutivõrgu ostuks

Andres Kast

projekteerija OÜ Vöödiline Võrqutaja

Vana programm ei ava uusi faile. Ostate uue programmi. Uus programm ei tööta vanas arvutis piisavalt kiiresti. Ostate uue arvuti. Mida teha, et uue arvuti, serveri ja tarkvara ostmisel ei peaks ostma uut arvutivõrku?

Arvutivõrk on ainus kõrgtehnoloogiline süsteem kontoris, mille eluiga ulatub 10?20 aastani. Näiteks tarkvara või arvutite ostul ei oma valik kaugemas plaanis kuigi suurt tähtsust, sest juba paari aasta pärast on vaja hakata soetama uut tehnikat.

Arvutivõrk on IT-süsteemi kõige odavam komponent, moodustades 5?15% selle soetamise kogumaksumusest. Teisalt on arvutivõrk üks suuremaid oste, kuna otstarbekas on võrku lülitada kõik või peaaegu kõik töökohad korraga.

Head arvutivõrku ei märgata. See tähendab kahte asja: esiteks peab arvutivõrk sobima töökeskkonda esteetiliselt, teiseks peab arvutivõrk olema tulevikukindel, rahuldama kasutaja tulevikuvajadused. Fiiberoptika pakub ühenduse kiirust, mida ei võimalda vaskkaabeldus, telefoniliinid ega raadiolained. Seni on arvutite võimsus ja kiirus kahekordistunud iga aastaga. Protsessorid on ületanud maagilise ühe gigahertsi piiri. Aeglasem arvutivõrk hakkab arvutitele jalgu jääma.

Microsofti looja Bill Gatesi sõnul on järgmise kahe kümnendi võtmesõna infotehnoloogiline kiirtee ? fiiberoptika iga tarbijani. Kuigi fiiberoptilised süsteemid on vanadest vaskkaabeldussüsteemidest kallimad, on nende hinnavahe minimaalne.

Uue põlvkonna fiiberoptiline internet Eestis on alles lapsekingades, hõlmates selle aasta sügiseks veidi üle saja Tallinna ärimaja, kokku 2000 firmat.

Arvutivõrk on kõrgtehnoloogiline investeering, mis valmib lõplikult teie kontoris. Tulemus on erinev, kui võrk ehitatakse odavaimatest saadaolevatest komponentidest või laborites kokkusobitatud, testitud ja arendatud tuntud tootja komponentidest.

Esimene soovitus

Kindlasti erineb tulemus ka siis, kui võrgu ehitab vastava tootja poolt konkreetset süsteemi paigaldama õppinud spetsialist või inimene, kes oskab võrku ehitada. Nõrkvoolu, sh arvutivõrgu projekteerimine ja paigaldamine on Eestis litsentseeritav tegevus.

Teine soovitus

Arvutivõrk ei pea tähendama jalus tolknevaid juhtmeid. Uued kaablipaigaldussüsteemid võivad olla ruumis huvitavaks kujundusdetailiks või sulada märkamatult interjööri. Valida võib isegi kasepuust kaablikarbikud.

Siit kolmas soovitus

Õigupoolest ei ole korrektne öelda arvutivõrk. Ka telefonid, videokaamerad ja koopiamasinad ühendatakse samasse võrku. Täpsem nimetus oleks infovõrk, mis ühildub enamiku nõrkvoolusüsteemidega.

Neljas soovitus

Kindlasti tuleb odavam paigaldus paberil läbi mängida, enne kui seina auke hakatakse puurima. Seda nimetatakse ka projekteerimiseks.

Kahjuks on arvutivõrkude projekteerimisel Eestis palju arenemisruumi. Projekteerijaid, kes tunnevad ka uusimaid fiiberoptika tehnoloogiaid, on vähe. Seetõttu ei tasu pimesi usaldada võrguprojekte, mis tellitakse koos maja ehitusjooniste ja elektriga. Olen näinud palju projekte, mille järgi ehitamine on sulaselge raha raiskamine või on kokku hoitud sedavõrd, et võrk ei pruugi töölegi hakata.

Viies soovitus

Mis kasu on juhtmetest, kui keegi ei tea, kust nad algavad ja kus nad lõpevad. Planeerides ümberehitustöid võib tihti avastada, et keegi ei teagi, mis olemas on ja mida pole. Et teha õigeid otsuseid, on vaja informatsiooni. Kui projekti veel tehtud ei ole, siis laske oma võrk dokumenteerida.

Kuues soovitus

Arvutivõrkude paigaldamise kohta on kindlad nõuded ja soovitused standardite kujul. Küsige, milliseid standardinõudeid konkreetsel juhul täidetakse ja milliseid mitte. Võite avastada, et paigaldaja ei teagi, millise standardi järgi ta süsteemi paigaldab.

Seitsmes soovitus