Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene ekspordipiirang kahandas Eesti transiiti
Kuigi Eesti transiidiärimehed töötlesid märtsis üle 600 000 tonni kaupu veebruarist rohkem, murdes veebruari ligi 20protsendilise languse, läbis Tallinna Sadamat esimeses kvartalis mullusest vähem transiitkaupu.
?Venemaa on äriparterina etteaimamatu,? ütles Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov. ?Eesti transiidiäri edu peitubki oskuses sellistes tingimustes kasu lõigata.?
Kui veebruariks oli sadama transiitkaupade maht langenud 1,5 miljoni tonnini, võrreldes aasta alguse 1,8 miljoniga, siis märtsis töödeldi juba ligi 2,1 miljonit tonni transiitkaupu.
Sadama kogu kaubakäive esimeses kvartalis oli ligi 7,2 miljonit tonni, jäädes mullusele alla 2,2 protsendiiga.
Naftatransiidiärimehed, kes kontrollivad lõviosa (4,5 mln tonni) Tallinna Sadama transiidimahust, prognoosivad järgnevatel kuudel veosemahtude kasvu.
Venemaa valitsus kõrvaldas märtsis naftaekspordile kehtestatud piirangud, sest kütteperioodi lõpuga vähenes Venemaal kütuste sisetarbimine märgatavalt, öeldi transiidi liiderfirmast Pakterminalist. Pakterminal töötles tänavu esimeses kvartalis 2,1 miljonit tonni naftasaadusi.
Eesti üks kiiremini arenevaid transiidifirmasid Eurodek suurendas tänu märtsikuisele tõusule esimese kvartaliga veosemahtu ligi viiendiku võrra 1,86 miljoni tonnini võrreldes mulluse sama ajavahemikuga. Kui eelmisel aastal vedas Eurodek 6,24 miljonit tonni naftasaadusi, siis tänavuse prognoosina kehtib eesmärk 7,5 miljonit tonni, ütles ettevõtte tootmisdirektor Vitali Sahharov.
Eelmisel aastal Eesti edukaimaks ettevõtteks kuulutatud Estonian Oil Service?i esimese kvartali veomahud jäid mullusele 1,1 miljoni tonni tasemele.
Eesti Raudtee esimese kvartali kaubavedude maht tegi läbi 3,4 protsendilise languse, peatudes 9,9 miljonil tonnil.
Venemaa asus eelmisel aastal administratiivsete vahenditega kaubavooge oma sadamatesse suunama. Samuti kehtestas Venemaa valitsus piirangud kütuste ekspordile, sest polnud teisiti suuteline tagama oma linnade varustamist talvekütustega.
Veebruaris kuivale jäänud Eesti transiidiärimehed ennustasid veosemahtude kasvu märtsis, sest Venemaa sadamates tekkisid ummikud.
Transiidiärile loob ebakindla tagapõhja asjaolu, et Eesti ja Venemaa vahel puudub kokkulepe, mis registreeriks Euroopa Liidu transiidikomisjonis Eestit tegelikult läbivaid kaubavoogusid kirjeldava transiidikoridori.
Eesti põhilised kaubavood liiguvad liinil Peterburi?Narva?Tallinn.
Transiidikoridoride kaardi järgi eksisteerib aga üksnes põhja-lõuna-suunaline Via Baltica, mille osatähtsus transiidiäris on tühine.