Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtja aitab lahendada haridusprobleeme

05. aprill 2001, 00:00

Kes meist teab, mida nõuab inimeselt tulevik? Missugust haridust tuleks pakkuda? Kuidas tagada optimaalne haridus kõikidele? Need küsimused kuuluvad nii tööandja, töötaja, kui valitsuse otsesesse huvideringi. Vastust otsitakse protsessis, mida nimetatakse kutsehariduse sotsiaalseks dialoogiks. Lahendused on erinevates riikides erinevad, kuid iga hariduse planeerija, töötaja ning ka tulevase tööandja tegevus sõltub vastustest neile põhiküsimustele.

Üldiselt mõistetakse Euroopas sotsiaalse dialoogi all suhteid tööandjate ja ametühingute vahel, milles võivad osaleda ka riigivõimu esindajad. Tänases Euroopas, mida ilmestavad rahvusvahelised firmad, näeme kuidas sotsiaalne dialoog võtab eri paigus erinevaid vorme. On suur vahe, kas koostöö kutsehariduse andmisel on saavutatud kahepoolsete läbirääkimistega või läbi kollektiivleppe sõlmimise. Viimases esineb sageli konfrontatsiooni, mis toob välja poolte erinevad huvid. Läbi erinevate huvide teadvustamise jõutakse olukorda, kus ühiskond aktsepteerib töötajate ja tööandjate erinevate ja sageli konflikteste huvide kollektiivset esindamist.

Võimuorganite ja sotsiaalsete partnerite osalemine haridussüsteemi loomises tähendab seda, et ükski osalejaist pole võimeline omi huvisid teistele jäigalt peale suruma ning vaidlustes alati peale jääma. Hoolimata sellest, mida tööturuga seotud võimuorganite ametnikud ja hariduse planeerijad arvavad, on sageli tegelik praktiline lahendus tulevikus vajalikku hariduse kohta tulnud otse ettevõtetelt või tööstusharust endast. Uusi oskusi arendavad mitte planeerijad, vaid need firmad, mis vajavad uue kvalifikatsiooniga töötajaid. Neis küsimustes pole tavaliselt ühte õiget vastust ning ei statistika ega teised teoreetilised prognoosimisvõtted suuda olla absoluutse tõe teenrid.

Terves Euroopas on tähendatav tendents suurte korporatiivsete struktuuride vähenemise suunas. Võim nihkub tugevatelt riiklikelt organitelt kohalikele piirkondadele, sealsetele tööandjatele, ametühingutele ja erialaliitudele. Kohalik tööstus võib üritada sobitada haridussüsteemi senisest paremini kohalike vajadustega. See on kohalikule tööstusele kasulik, kuid võib kaasa tuua selle, et töötaja poolt ühes piirkonnas omandatud oskused ei pruugi mujal sobida. Lisaks võib sellel tendentsil olla protektsionistlik funktsioon ? kohalik tööjõud on vähem konkurentsivõimeline mujal ja seega odavam tööandjale. Kokkuvõttes väheneks tööjõu mobiilsus.

Euroopa Kutsehariduse Arenduskeskuse (Cedefop) on uurinud sotsiaalset dialoogi viies riigis ? Austrias, Taanis, Portugalis, Hispaanias ja Rootsis. Ees seisab fookuse nihutamine rahvuslikult tasandilt Euroopa tasandile, kus me vaatleme nii sektoraalset dialoogi kui seda, mis toimub suurtes rahvusvahelistes firmades.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing