Koolitasin endast juhi

Liina Vahemets 05. aprill 2001, 00:00

Peaaegu iga päev käivad tema juures suure lotovõidu saanud inimesed ja nende inimeste õnnest ja rõõmust saab ka Salu rahuolutunde, nagu oleks ise võitnud. Salu ostab ka ise lotopileteid või, nagu tema lapsed ütlevad, toob tööd koju kaasa, kuid temale pole võiduõnn veel naeratanud.

Kuivõrd teadlikult olete te oma karjääri planeerinud?
Ma ei ole planeerinud mitte oma karjääri, vaid pigem oma harimist, koolitamist ja proovilepanekut. Kui ma hakkasin otsima, et mis alal ma hea olen, siis leidsin, et minu kõige tugevam külg on organiseerimisvõime. Ma hakkasin endast juhti koolitama. Alati on minu jaoks olnud tähtis see, et töökoht minule midagi pakuks ja et mina töökohale midagi suudaks pakkuda.

Missugune peaks olema hea juht?
Tal peab olema hea organiseerimisvõime, hea ajaplaneerija, inimestetundja. Liidreid on kahte tüüpi: juhtliider ja juhtkoordinaator. Ma arvan, et mina kaldun pigem selle liidri poole, kes võtab ja veab ühte organisatsiooni edasi ja siin on tõepoolest oluline see, et sa suudad inimesi motiveerida, kaasa tõmmata ja ühes suunas mõtlema panna.

Mis on teile selles juhitöös kõige raskem olnud?
Ma olen kuidagi sattunud nendesse töökohtadesse või sellistesse asutustesse, mis on olnud raskustes. Ja kõige raskem aga ka huvitavam on olnud nende ettevõtete raskustest väljatoomine. Sellega kaasneb väga palju koondamisi ning see on iseendale emotsionaalselt väga raske, kui sa tead, et need inimesed peavad hakkama otsast peale alustama. Kuid samas on juhil kaks valikut, kas olla hea inimene ja minna kõige selle firmaga põhja või olla hea juht ja tõsta see firma uuesti jalule ning vähemalt osad säilitavad töö.

Kas naisjuhiks olemine on teid abistanud või takistanud?
Ma arvan, et juhi kohal ei ole vahet, kas sa oled mees või naine, sest need otsused tuleb nii või teisiti vastu võtta. Mingil määral tuleb meesalluvatel vahel võibolla tõrge, et tuleb mingi tädi ja arvab, et teab, mis ta teeb. Kuid ma arvan, et see omab üha vähem tähtsust, sest tänapäeval määravad rohkem professionaalsus ja õiged otsused.

Mis kasu te oma haridusest olete saanud?
See on olnud baasteadmiseks, mida teha. Õpetajaharidus on andnud selle, et ma oskan oma ideid, teadmisi ja mõtteid teistele inimestele edasi anda, mis on ka liidripositsioonis väga oluline. Just nimelt see, kuidas 30 õpilast või suurt organisatsiooni enda tõekspidamiste ja ideede järgi tegutsema panna. Magistratuuri lõpetamine andis otsese majandushariduse, mis on igapäevatöös vältimatult vajalik, sest ei saa juhtida ühte ettevõtet ilma majandusest midagi teadmata. Mina pean haridust väga tähtsaks. Kui on baasteadmised olemas, on edasi küsimus selles, kuidas ma neid tegelikus elus rakendada oskan.

Te kuulusite Keskerakonda, miks olete nüüd poliitikast eemale tõmbunud?
Olen parteitu, kuna olen otsustanud käesoleval ajal mitte olla tegev poliitikas. Parteiliige on mõtet olla, kui tahad kaasa rääkida ühe kindla poliitilise suuna elluviimisel. Olles praegu sellise suure heategevusettevõtte nagu Eesti Loto juht, siis ma usun, et pole mingit mõtet ühe partei liige olla. Minu päevapoliitikaks võib praegu pidada heategevust.

Mis võiks aga teie karjääriredelil olla järgmine samm?
Ma ei oskagi öelda, kas minu karjäär on läinud redelit mööda üles või on ta olnud ühel tasandil aga erinevatesse suundadesse liikunud. Võibolla võiks proovida mõnda tööstusettevõtet juhtida, aga ma ei ole endale kunagi seadnud eesmärgiks, et ma tahaks nüüd järgmisele redelipulgale minna või et tahaks midagi kõrgemat, ilusamat ja kaunimat. Pealekauba olen ma siin lotos alles alustanud ja tahaks edasi areneda koos lotofirmaga.

Kuidas teil sellesse lotoelusse sisseelamine läks?
Kui vaadata minu CV-d, siis ma olen alati läinud ühest valdkonnast teise ja hakanud ennast otsast peale selle valdkonna jaoks koolitama. Mul oli väga hea võimalus pärast siia tööle asumist käia maailma lotoassotsiatsiooni koolitusel, mis andis mulle tervikliku ülevaate sellest, mis see loto on, missugune majandusharu see on ja kuidas tegutseb. Raske oli aga see, et firma oli majanduslikult väga raskes seisus ja kõigepealt tuli saada plusspoolele ja panna see firma efektiivselt tööle. Positiivne oli, et väga kiiresti tekkis hea meeskond.

Te olete Pirita linnaosavanemana öelnud, et töötajaid motiveeritakse igal pool rahaga, mis te nüüd sellest arvate?
Tõepoolest ? töötajaid motiveeritakse rahaga, kuid oluline on see, et emotsionaalse motivatsiooni ja raha suhe oleks paigas. Avalikus sektoris on see eriti keeruline, sest on astmepalgad ja inimest motiveerida nii materiaalselt kui ka emotsionaalselt on väga keeruline. Sa ei saa inimestele pakkuda reise või koolitusi, sest seda ei ole eelarves ette nähtud. Minu meelest rahaga motiveerimine linnavalitsuses täna juba toimib, kuid seal hakatakse vist juba kalduma teise äärmusesse, kui tõmmatakse erasektorist inimesi ära ja makstakse üle. Ma ei ole väga veendunud, et see nende tulemust parandab.

Kus on parem töötada, kas avalikus või erasektoris?
Erasektoris, sest siin on võimalik teostada oma ideid ja on võimalik ka oma tulemust nautida. Avalikus sektoris mängivad suurt rolli parteilised, poliitilised ja muud nüansid ja raamid. Seetõttu ma arvan, et poliitika ja avalik sektor on rohkem inimeste jaoks, kes on juba kiire tegutsemistahte saanud ammendada ja soovivad poliitika raames veel midagi edasi teha.

Mida peate oma elu suurimaks veaks?
Ma olen aegajalt usaldanud väga valesid inimesi. Äris see ei olegi nii palju mõjutanud, kui just avalikus sektoris ja eraelus. Aga ma olen sellest üle saanud muutumata kibestunud ja sarkastiliseks inimeseks ja jaksan veel inimesi usaldada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing