Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suu- ja sõrataud on inimesele ohtlik
1982. aasta suu- ja sõrataudi epideemia ajal põdesid paljud Eesti loomaarstid selle tõve läbi.
Kui loomad haigestuvad, on tegemist taudiga, kui inimesed, siis tõvega. Inimestel esinev suu- ja sõratõbi on sõralistelt loomadelt üle kandunud viirushaigus, mida iseloomustab limaskestade ning kämmalde ja jalalabade naha kahjustus.
Eelkõige võivad nakatuda haigestunud loomadega kokku puutuvad inimesed, näiteks loomafarmide ja tapamajade või lihatöötlemisettevõtete töötajad, talupidajad, loomaarstid. Haigete loomade liha või piima tarbides nakatutakse harvem, sest neid üldjuhul kuumtöödeldakse.
Haigustekitaja viirus säilib looma karvadel kuni neli nädalat, riietel kuni 3,5 kuud, piimas toatemperatuuril 25?30 tundi, külmkapis 9?12 päeva, võis 4?25 päeva, lihatoodetes kuni 50 päeva. Viirus hävib piima keetmisel 5 minutiga, pastöriseerimisel 30 minutiga.
Inimese vastuvõtlikkus suu- ja sõratõvele pole suur. Pärast haiguse läbipõdemist püsib immuunsus kuni poolteist aastat.
Autor: ÄP