Vihmaussid tööl kompostivabrikus

Väinu Rozental 05. aprill 2001, 00:00

Kuna Kuriste talu toodangu ? Vermikomposti ? peale aiandushuvilised veel tormi ei jookse, loodab peremees Marko Alev tänavu oma usside poolt toodetud väetise toel noppida Eestis vähelevinud kuumaasikate rekordsaagi.

Eelmisel aastal kasvatas Alev väikeseid punaseid, väga kiiresti paljunevaid usse lausa eri ruumis kastides. Vihmaussid õgivad ja seedivad kuu-kahe jooksul kuni viie sentimeetri paksuse sõnnikukihi ära. Toit otsas, roomavad ussid välja ja nõuavad uut portsjoni. ?Kui kõrva kasti äärde panid, oli lausa kuulda, kuidas ussid sõnnikut endale sisse lätsutasid,? räägib Kuriste perenaine Ülle Alev ning pakub külalisele värsket vahtramahla.

Usside poolt töödeldud ainese ? loodusliku väetise ? Alevid kuivatasid, jahvatasid ning pakkisid poolekilostesse paberkottidesse. ?Turba, mulla või liivaga segatud Vermikompost sobib kõikidele kultuuridele,? kinnitab Marko Alev ja lisab, et looduslikku komposti kasutades puudub ka üleväetamise oht.

Vihmausside kooslusi uurinud Eesti põllumajandusülikooli keskkonnakaitse eriala professori Mari Ivaski sõnul toodavad vihmaussid taimedele hästi omastatavaid ühendeid. ?Vihmaussi seedekulglas on ka ensüümid, mille lisandumine muudab elukeskkonna mullamikroobidele paremaks,? rõhutab Ivask vihmausside vajalikkust.

Põllumajanduskaupadega tegeleva ASi Agrimatco Eesti müügijuhi Sulev Jamsi hinnangul võtab veel mitu aastat aega, mil inimesed Vermikomposti väärtust hindama õpivad. Jamsi sõnul on vähese müügiedu põhjus toote hind. Võrreldes tavalise huumusmullaga on Kuriste talu looduslik väetis umbes kuus korda kallim. Kalliks teeb väetise selle energiamahukas kuivatamine.

?Olen Marko Alevile naljatamisi soovitanud, et ta võiks oma usse edukalt müüa näiteks talvistel kalapüügivõistlustel,? räägib Jams. ?Teeniks rohkem raha kui praegu väetist müües.?

Marko Alevi sõnul on tema juures talus käidud usse ostmas küll. Kes õngekonksu otsa riputamiseks, kes sooviga rajada enda aeda väike kompostivabrik. Esimesed kaks kotitäit Valgevenes aretatud hübriidvihmausse muretses Marko Alev enda tarbeks 6?7 aastat tagasi.

Tänavu Alev enam vihmausse kastis ei kasvata. Ussid elavad Kuriste talu kanade ja partide suureks rõõmuks õues kompostihunnikutes. ?Hoian ussitööstuse potentsiaali alles,? sõnab Alev. ?Las saab mahepõllundus hoo sisse, küll siis minu toodetud looduslik väetis kaubaks läheb.?

Alevid teevad tänavu panuse maasikakasvatusele. ?Vermikompostiga väetatud maasikapõld andis mullu saaki 20 tonni hektari kohta? räägib Ülle Alev ja lisab, et maasikakasvatajad peavad väga heaks saagiks 10 tonni hektari kohta.

Marko Alev teeb ettevalmistusi lisakasvuhoone ehitamiseks, kus hakatakse uudsel meetodil kasvatama Eestis suhteliselt vähe viljeldavat kuumaasikat. ?Tahan neid väikseid metsmaasikat meenutavaid marju hakata turule pakkuma kevadest talveni,? räägib Marko Alev.

Järvamaal kolmanda taluna 1989. aastal registreeritud Kuriste talu põhitegevus on viljakasvatus. Talul on maad üle saja hektari. ?Kuna viljakasvatus ei tasu ära, olen sunnitud otsima alternatiivtootmist,? põhjendab taimekaitseagronoomi kutsega Marko Alev katsetusi vihmausside ja maasikatega. ?Sain selleks ka eelmisel aastal regionaalarengu sihtasutusest laenu.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing