E-riik saab e-kodaniku

Viktoria Korpan 06. aprill 2001, 00:00

E-riik ja e-valitsus on Eestis juba olemas, millest võis järeldada, et ka kodanikele tekib varem või hiljem ?e? ette. Eelmise aasta alguses käivitasidki sise- ning teede- ja sideministeerium koos Informaatikakeskuse ja Regionaalarengu Sihtasutusega e-kodaniku projekti, et arendada ja toetada omavalituste tasandil infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste kasutamist, mille tagajärjel peaks tavakodaniku jaoks suhtlemine riigisektoriga muutuma kiiremaks, mugavamaks ja vähem närvesöövaks.

?See on väga radikaalne reform,? kirjeldab e-kodaniku projekti peaministri nõunik Linnar Viik. ?IT mõttes saab Eestist üks suur omavalitsus.?

?Selle projekti fookuses on erinevalt valdavast osast teistest riigi IKT arendusprojektidest tarbija ? kodanik, ettevõtja, organisatsioon, riigiasutus,? räägib Eesti ühe suurima IT-firma Baltic Computer Systems juhatuse esimees Ants Sild, kes on ühtlasi ka e-kodaniku projekti juht. ?See on kogu maailmas niimoodi ? avaliku sektori kliendisõbralikkusega on kõik maad hädas, see ei ole Eesti häda. Eesti on siin ennemini esirinnas, vähemalt mõtlemises.?

?Siseminister Tarmo Loodus esines ettekandega möödunud nädalal Seattle?is Microsofti e-valitsuse maailmakonverentsil, kus Eesti arengud ja ideed laineid lõid ja kuulajaid suu lahti imestama panid,? toob Sild näite Eesti eesrindlikkuse kohta.

Praegu on Sild koos teiste selles projektis osalevate spetsialistidega haridust rahvamassidesse külvates läbi käinud juba üheksa maakonda ja täna minnakse e-kodaniku projekti tutvustama Hiiumaale-Saaremaale.

?Teabepäevad e-kodaniku teemadel on praegu käimas kõikides maakondades maavanemate eesistumisel, selle vastu on väga elav huvi ja saab väga head tagasisidet, milline on olukord ja valmisolek kohtadel,? nendib Sild.

?E-teenused arenevad pidevalt, igal asutusel on nad eripärased. Ühiselt saab ja tuleb teha ühisosa ? põhimõtted, standardid, baasmoodulid, mille baasil saavad teenuste pakkujad oma teenused kergema vaevaga välja arendada. Jalgratta leiutamist, mis täna käib pidevalt ja millele raisatakse miljoneid, saab ja tuleb oluliselt vähendada.?

Linnar Viik ütleb, et ei ole oluline, kas sa oled Tallinnas või väikses vallas ? teenused peavad sinuni jõudma ühesuguse kvaliteedi ja samade teenusekandjate kaudu. ?Väikesed vallad ei suuda iseseisvalt arendada klientidele lisaväärtust loovaid IT-rakendusi, paremal juhul mõnda üksikut ja eelkõige info edastamisega seotud teenust,? tõdeb Viik.

Selleks, et riigisektorit aktiivsemalt e-kodaniku projekti kaasata, annab teede- ja sideministeeriumi riigi infosüsteemide osakond väikeste riigiasutuste jaoks, näiteks vallavalitsused ja koolid, oma teabe avalikustamiseks tasuta serveriruumi ja tarkvara.

Ants Silla sõnul võiks kiiremini ja suurema efektiga viia internetti sellised toimingud, nagu koostöö perearstiga, infovahetus elanike ja omavalitsuste vahel, info politseile, lapsevanema suhtlemine kooliga. Kokku kavandatakse e-kodaniku projekti raames sada e-teenust.

?Mis kasu nendest saab, on ilmselt päris arusaadav ? elu muutub täisväärtuslikumaks, jamale kulub vähem aega,? ütleb ta. ?Avaliku sektori poolt vaadatuna on peamine efekt esimeses etapis see, et õnnestub automatiseerida ametnikelt põhilise aja võtvad rutiinsed tegevused, kokkuhoitud aega saab kasutada parema teenuse osutamiseks ja avaliku sektori arendamiseks. Terves avalikus sektoris juurutatuna annavad e-teenused minimaalselt 10?20 protsenti kokkuhoidu.?

?Raha on riigil hirmus vähe. Kui kõik omavalitsused teevad ühed ja samad e-teenused valmis paralleelselt, on see mõttetu priiskamine, tuleb üheskoos teha,? toob e-kodaniku projekti ühe plussi esile riigi infosüsteemide osakonna arendusbüroo juhtivspetsialist Uuno Vallner. ?Kuigi riigi eesmärk pole kokku hoida, vaid paremini teenindada kodanikke ja äriettevõtteid, annavad eksperthinnangud 20 protsenti kokkuhoidu bürokraatiaaparaadis.?

Praegu kulutab riik Vallneri sõnul IT arendamiseks 160 miljonit krooni aastas. E-kodanikku ja sellega seotud projekti xTee, mis peaks ühendama riigi andmebaasid, investeerib riik sel aastal 6,8 miljonit krooni. xTee jaoks vajaliku tarkvara arendamiseks kuulutati välja ka riigihange.

?Eestis on erasektor nõrk,? märgib Vallner.

Märtsi alguses käivitasid aga seitse Eesti suurfirmat projekti Vaata Maailma, mille eesmärk on kasvatada eestlaste internetikasutamine 90 protsendile. Hansapank, Ühispank, Eesti Mobiiltelefon, Eesti Telefon, IBM, Oracle ja MicroLink investeerivad e-riigi arendamisse 250 miljonit krooni ja finantseerivad projekti Vaata Maailma raames avalike IT-punktide internetiühendusi, elanike koolitamist ning soodsatel tingimustel arvutite soetamist. Näiteks avalike internetipunktide loomiseks tuleb igasse maakonda 10 ja Tallinna 30 uut arvutikomplekti.

?Praegune Vaata Maailma projekti toetus on fantastiline, kuid see on ühekordne ja riigi osaga võrreldes üsna väike. Pealegi on seal sees ärihuvid,? tõdeb Vallner.

Tänase seisuga on e-kodaniku projekti supermugavad ja innovatiivsed e-teenused siiski veel tulevikumuusika ? paljud riigi väljastatavad dokumendid nõuavad ametniku allkirja ja selliste dokumentide saamine interneti teel on praegu võimatu digitaalallkirja puudumise tõttu.

?Digitaalallkiri on maailmas juba ammu olemas, tegelikult ei ole selles midagi müstilist,? sõnab Uuno Vallner. ?Mina ja veel mitme ministeeriumi ja riigikantselei ametinukud, kokku 50 testijat, kasutame seda juba ministeeriumidevahelises suhtlemises.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:21
Otsi:

Ava täpsem otsing