Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Reformierakond alistus reformide ees
Kui Jüri Mõis käis Äripäeva toimetuses, siis oli tema sõnum ühene: haldusreformi saab ja tuleb teha ?ülevalt?, ?alt? ei käivitu see iialgi. Aeg oli toona selline, mil pool- ja päris pehmed variandid olid veel välja käimata. Täna on koalitsioonipartner Reformierakond tõmmanud huligaansetel ajenditel hädapidurit.
Äripäev taunib teravalt Reformierakonna marupopulistlikku otsust teha omavalitsuste liitumine vabatahtlikuks. Selle avaldusega on erakond kaotanud täielikult oma näo ja ühtlasi on haldusterritoriaalne reform läbi kukkunud.
Reformierakonda hakkas tõenäoliselt hirmutama isamaalasest siseministri Tarmo Looduse järjekindlus haldusreformi läbiviimisel. Loodus on veendunud misjonärina teinud tervele Eestile ringi peale. Ehkki järelejääva 107 omavalitsuse kava praegusest 247st polegi teab mis radikaalsus, on see siiski tänuväärt edasiminek.
Reformierakondlasest regionaalministril Toivo Asmeril peaaegu puudub panus haldusreformi edendamisel, sestap tuleb regionaalministri koht kui mõttetu ametipost likvideerida. Haldusreformi viivad edasi teised ja Reformierakond etendab nüüdsest populistlike avalduste taha peitunud solvunut.
Eesti on majandusvabaduse poolest 14. riik maailmas. Et vabadus ja vabatahtlikkus käivad käsikäes, siis miks mitte ka valdade ühinemisel? Liberaalsust majanduspoliitikas ei saa siiski samastada liberaalsusega riigi- või kohalikus omavalitsemises. Lisaks haldusreformile ei ole vabatahtlik näiteks maksude maksmine, seaduste täitmine ja ka vastutus, kui juba ollakse valitsuskoalitsioonis. Omavalitsused ei ole 107 või 247 vabatahtlikku turulist, vaid on avaliku teenuse pakkujad maksumaksja enda rahaga.
Kellele on kasulik vallavanematega semutsemine? Kui presidendivalimised lähevad valimiskogusse, kus hääletavad vallavanemad, siis on see kasulik kõigile presidendikandidaatidele. Mida vähem omavalitsusi, seda väiksem toetus presidendikandidaatidele, ja vastupidi.
Kui otsida Reformierakonna käitumises vähegi ratsionaalset iva, siis võib vabatahtlikkusejutt olla katse kindlustada Toomas Savi positsiooni. Ja Isamaaliidu kandidaatide arvel. Määramatus seisus haldusreform teeb omavalitsejad/valijamehed poliitiliselt manipuleeritavaks, on märkinud ka politoloog Anu Toots.
Vandenõuteooria järgi ei olegi tugevad omavalitsused head. Hoopis parem on asju ajada käsi-pikka nõrkadega, kellele jagada ja keda ülevalt valitseda.
Populistlike eesmärkide seadmise tõttu on Reformierakonna valijad pika ninaga jäänud, sest valimisprogramm jääb täitmata, rääkimata valitsuse üldise renomee allaviimisest. Või on Reformierakond transformeerunud ettevõtjate erakonnast korporatiivseks linna- ja vallajuhtide parteiks, leidnud uue identiteedi? Avaliku sektori palganumbrid näitavad, et juhid teenivad seal sama palju kui ettevõtluses, kui mitte rohkemgi.