Uudised
5. aprill 2001 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väikeettevõtte juht majandab suurettevõtte juhist paremini

Võrreldes kiiresti arenevate ettevõtete ehk gasellide 1999. aasta majandustulemusi vastavate tegevusvaldkondade keskmistega, mida pakub statistikaamet, on gasellide näitajad tunduvalt paremad.

Gasellidel on suurem käibe rentaablus ja ka töötaja kohta tulev kasum. Kuigi iga gasell-ettevõttes töötav töötaja annab keskmiselt veidi vähem käivet kui haru töötaja keskmiselt, suudab see töötaja siiski omanikele suuremat kasumit genereerida.

Paratamatult tekib mulje, et väike- ja keskettevõtete juhid suudavad oma ettevõtete majandamisega paremini toime tulla kui suured.

Rentaablimad gasellid on teeninduses, kus on ka kõige kiirema rentaabluse kasvuga allharud (sideteenuste pakkujad ja erinevate varade rendile andjad).

Suurim rentaablus teeninduse allharudest ongi rendile andjatel (puhaskasum moodustab 33% käibest), järgneb kinnisvarateenuste (sh kommunaalteenused) allharu 23%-ga. Üle 10%-ne rentaablus on veel sideteenuste, tolliteenuste, koolituse ja konsultatsiooniteenuste ning keskkonnateenuste pakkujatel ja kirjastajatel.

Tööstuses ühegi allharu rentaablus üle 10% ei olnud. Tööstuse allharudes esines ka rentaabluse langust, seda elektroonika- ja pakenditööstuses.

Kaubanduses oli nii jae- kui hulgikaubandusega tegelevatel ettevõtetel ja kütuse müüjatel käibe rentaabluseks 4%. Nende ettevõtete, kes tegelevad üheaegselt nii jae- kui hulgikaubandusega, keskmine rentaablus oli aga üllatuslikult protsendi võrra madalam.

Ootuspäraselt andis 1999. aastal iga töötaja suurima käibe hulgikaubanduses, kus töötaja panus käibesse on keskmiselt 1,8 miljonit krooni aastas.

Väikesed hulgimüügifirmad tunduvad efektiivsemalt töötavat, kuna Eesti hulgikaubanduse keskmiseks näitajaks on vaid 1,7 miljonit krooni käivet töötaja kohta. Ka jaekaubanduses annab iga gaselli töötaja rohkem käivet kui jaekaubandus keskmiselt, vastavalt 808 tuhat ja 596 tuhat krooni töötaja kohta.

Teisel kohal on reklaamiteenuste pakkujad 1,7 miljoni krooniga aastas ja kolmandal kohal kütuse müüjad 1,5 miljoni krooniga aastas.

Väikseima panuse firma käibesse annavad tekstiilitööstuse töötajad, kus aastane käive töötaja kohta on keskmiselt vaid 135 tuhat krooni. See näitaja on gasellidel halvem kui tekstiilitööstuses keskmiselt, kus iga töötaja panuseks tuleb 366 tuhat krooni.

Vastupidine on olukord näiteks toiduainete tööstuses, kus gasell-firmas töötav inimene annab aastas keskmiselt 408 tuhat krooni käivet, toiduainetetööstuses kokku aga vaid 88 tuhat krooni.

Väga madal käive töötaja kohta on ka toitlustusettevõtetes ? kõigest 211 tuhat krooni aastas.

Suurima kasumi töötaja kohta annavad teenindusega tegelevate gasellide töötajad. Teenindusvaldkondade gasellide keskmine puhaskasum töötaja kohta oli 1999. aastal 39 tuhat krooni.

Suurima kasumi andsid erinevate varade rentijad (keskmiselt 420 tuhat krooni töötaja kohta) ja kinnisvarateenuste pakkujad (keskmiselt 101 tuhat krooni töötaja kohta).

Suhteliselt suur oli 1999. aastal ka hulgimüügiga ja kütuse müügiga tegelevate gasellide kasum töötaja kohta, vastavalt 78 tuhat krooni ja 65 tuhat krooni.

Samas oli jaekaubanduse gasellide kasum töötaja kohta vaid 26 tuhat krooni.

Tööstusega tegelevatest gasellidest olid suurima töötaja kohta tuleva kasumiga elektroonikatööstuse ja ehitusmaterjalide tootmisega tegelevad gasellid, kusjuures mõlema puhul oli see näitaja 35 tuhat krooni 1999. aastal.

Eriti madal kasum töötaja kohta oli tekstiilitööstuses ja toitlustuses, vastavalt 9 tuhat ja 5 tuhat krooni aastas.

Väärib märkimist, et kõikides harudes oli aastatel 1997 ? 1999 toimunud tõus nii käibes kui kasumis arvutatuna ühe töötaja kohta.

Ajavahemikul 1997-1999 oli Eestis kokku 667 ettevõtet, kes suutis oma käivet või kasumit vähemalt 50% suurendada. Kõige enam oli gaselle kaubanduses ? 225.

Autor: Ülle Pihlak