Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Koostöö säästab aega ja raha
Vajadus oma ühishuve suhetes avaliku sektoriga paremini väljendada on pannud ettevõtteid koonduma erialaliitudesse. Tänaseks on enamik meie turusektorite ettevõtteid teinud oma erialaliidu sees läbi koostöö esimesed katsumused.
Tüüpiline Eesti erialaliit (mõtlen siin üht valdkonda esindavaid liite, mitte laiemapõhjalisi katusorganisatsioone) on väike, koondades enamasti paarikümmet firmat ja omades ühe-kaheliikmelist tegevjuhtkonda. Enamat kohalikud olud ei nõua ega ka võimalda.
Väikeste alaliitude kohal tegutsevad neli suuremat ettevõtluse katusorganisatsiooni.
Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu põhiteema on valitsuse ja ametiühingutega kolmepoolsete läbirääkimiste pidamine, s.o sotsiaalvaldkond. Suurettevõtjate Assotsiatsiooni üks prioriteet on majandussuhete edendamine idapoolse majandusruumiga. Kaubandus-Tööstuskoda tegeleb peamiselt maksunduse, tolli- ja kutsehariduse teemadega. Väikeettevõtjate Assotsiatsioon on keskendunud väikefirmade suhtluse ja koolituse korraldamisele.
Kas selline ettevõtluskeskkonda mõjutavate organisatsioonide struktuur vastab ettevõtjate tänastele vajadustele? Püüan sellele küsimusele vastust otsides lähtuda peamiselt toiduainetööstuse sektori kogemustest ja suundumustest.
Eestis puudub veel ettevõtjate organisatsioonide selge jaotus n-ö liitude liitudeks ja ettevõtete liitudeks. Segamudelit esindab täna ka Toiduainetööstuse Liit, kuhu kuuluvad nii toiduainete ja jookide töötlemisettevõtted kui haruliidud.
Arvestades selle valdkonna üldist positsiooni ja mõjukust võiks minu nägemuses kujuneda Toiduliidust tugev oma valdkonna erialaliitude katusorganisatsioon. See tähendaks senisest hoopis tihedamat koostööd Leiva-, Liha-, Piima-, Kala-ja Viina Liidu ning Õlle- ja Veinitootjate Liiduga.
Mulle võib vastu vaielda, et taolises koosluses oleks esindatud liialt palju erihuve. Tõepoolest, õlle- ja viinatootjate huvid nt riigi aktsiisipoliitika suhtes võivad olla vastandlikud. Kuid erihuvidest kõrgemale vaadates leiame olulisi ühishuve.
Nimetaksin esimeses järjekorras Euroopa Liiduga läbirääkimistel nii Eesti riigile kui ELi struktuuridele arvestatava partneri teket. Kui väikest alaliitu saab liitumistingimusi täpsustavatel läbirääkimistel lihtsalt ignoreerida (või jääb sel puudu ressurssidest seisukohtade tõhusaks väljendamiseks), siis kogu toiduainetööstuse esinduskogu seisukohad on juba tõsisemad signaalid Toompeale ja Brüsselilegi. Omast kogemusest võin lisada, et ELis tahetakse koostööd teha ikkagi vaid suurte ning tugevate partneritega.
Teiseks jõuab laiapõhjaline katusorganisatsioon ülal pidada vajalikku hulka tegevtöötajaid, kes teevad ära põhitöö ettevõtjate huvide realiseerimisel.
Praegused erialaliidud ei jõua sageli oma kitsas ringis probleemide arutamisest kaugemale, kuna puuduvad vahendid palgaliste spetsialistide tööl hoidmiseks. Samuti polegi igas toiduainetööstuse vallas oma alaliitu, ettevõtted aga vajavad samuti oma huvide väljendamiseks tugevat Toiduliitu.
Kolmandaks väldib ühtne katusorganisatsioon niigi nappide vahendite killustamist ja tegevuse dubleerimist. Võimalik, et iga erialaliit suudab saata Brüsselisse oma esindaja vajalikke uksi avama, aga mõistlikum oleks omavahel kogemusi ja valdkondi jagades saada tulemused hoopis vähema aja- ja rahakuluga. Olen seisukohal, et laiapõhjalises katusorganisatsioonis saavad konkureerivate ettevõtete ühishuvid parema väljenduse kui kitsas alaliidus. Viimases tekib kaks probleemi: kas hakkab üks-kaks suurettevõtet oma jõupositsiooni väiksemate vastu ära kasutama või liituvad kõik väikekonkurendid turuliidri vastu, jättes selle liidu autsaideriks.
Toiduainetetööstuse ettevõtetel on sedavõrd palju spetsiifilisi huve, mida ei suuda tõhusalt esindada ei üldistele ettevõtlusteemadele keskendunud katusorganisatsioonid ega kitsad alaliidud. Esiteks on toiduainetööstus meie suurim töötleva tööstuse haru, mis annab neljandiku selle kogukäibest. Teiseks seisab toiduainetööstuse ees hulk väga tõsiseid probleeme.
Seega vajame koostöövalmidust ning head tahet, et kujundada Toiduliidust esinduslik ja autoriteetne kanal oma soovide saavutamiseks.