Lätti ning Leetu ilma passi- ja tollikontrollita

09. aprill 2001, 00:00

Aadu Luukas kutsus Balti majandusfoorumil üles moodustama Balti riikide majandusliitu. See on kolmekordselt kasulik idee enne Euroopa Liitu astumist või selle asemel.

Majandusliidu esimese konkreetse sammuna tuleb kaotada Eesti, Läti ja Leedu vahel laus passi- ja tollikontroll. Põhjalik kontroll läbitakse ühte Balti riiki sisenedes, seespool on aga kontroll pisteline, nii nagu praegu Schengeni riikides.

Balti riikide koostöö ei edene enne, kui sõnadelt ei minda üle tegudele. Balti assambleed ja nõukogud on head jututoad, kuid sihipärase tegutsemiseni need millegipärast ei jõua. Passi- ja tollimise lauskontrolli kaotamine parandaks tunduvalt äriinimeste ja turistide liikumisvabadust, andes ühtlasi reaalses rahas mõõdetavat aja kokkuhoidu.

Eestis, Lätis ja Leedus on kokku seitse ja pool miljonit elanikku ? turg ei olegi nii väike ja ostujõu kasvades potentsiaal ainult suureneb. Huviturist sõidaks hea meelega kolmes riigis väheke ringi, kasvõi lastega Riia loomaaeda või ajaloolisse Trakai lossi, kuid sinna- ja tagasisõidu piirijärjekorrad suretavad huvi vaatamisväärsuste vastu. Ikka see järjekord ja tõkkepuu, läbiminek vagunimoodi rajatisest, passid näpuvahel, autode läbivaatamine. Riikidevahelised suhted paraneksid juba inimeste tihedama omavahelise suhtlemise tõttu. Suureneks välisturistide vool siiapoole.

Passi- ja tollikontrolli puudumisel on ka vastuargumendid. Nt salakaupa oleks lihtsam vedada: kolme kontrollpunkti läbimise asemel vaid üks. Ühte Balti riiki jõudnud, on edasine logistika sissekukkumise eest kaitstud. Seepärast tulebki tihendada piiri vastu Poolat, kust tuleb piraatkaupa, ja vastu Venemaad, mille kaudu liigub illegaalide põhimass. Eeskujuks peaks olema Schengeni riikide kogemus, et kasu kaalub võimaliku kahju üles. Olles lõpuni realist ? metsateel Eesti ja Läti vahel niikuinii keegi ei valva.

Võivad järgneda süüdistused a la: nüüd hakkavad eestlased Laima kommide järele sõitma või lätlased Rakvere viinereid ostma. Aga mis siis teha, kui Balti riikide vahelised vabakaubanduslepingud praktikas ei tööta? Kui stiihiline kaubaturism rahuldab paremini, siis milleks tõkkeid seada ? võidavad ju kõik.

Täpselt sama käib, päevast päeva, Tallinna ja Helsingi vahel. Pealegi pole Balti riikide majanduslikud erinevused, sh hinnaerinevused, sedavõrd suured, et tuleks karta kasvõi autoga naaberriigis tankimas käimist. Koostöö vähesuse pärast ei saa etteheiteid teha üksnes Toomas Hendrik Ilvesele, kes üritab näha pigem põhja- kui lõunadimensiooni. Ka tema kolleegid Lätis ja Leedus vaatavad meist mööda.

Äärmiselt kohatu on siiski Eesti upsakus, et esimesena Euroliitu jõudes kehtestame Lätiga viisare?iimi. Mujalt maailmast vaadates tundub kolme väikeriigi ise suunas sebimine koomiline.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing