Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Monopolide tekkele tuleb tõke ette

Ervin Soon 09. aprill 2001, 00:00

1998. aastast kehtiva seaduse kohaselt tegeles konkurentsiamet ainult kokku üle 100 miljoni kroonise käibega ettevõtete ühinemiste kohta andmete kogumisega. Ühinemise keelamise õigust tal ei olnud.

Konkurentsiameti ühinemiste osakonna juhataja Svetlana Ljutova sõnul on selle aasta algul ühinemiste arv suurenenud: kui eelmisel aastal sai konkurentsiamet 29 ühinemisteadet, siis selle aasta kolme kuuga oli ühinemisteateid tulnud juba 11 ehk veerandi võrra rohkem kui eelmise aasta sama ajaga.

Ühinevate ehk koonduvate ettevõtete käibemaht on aluseks, mille järgi hakkab konkurentsiamet uurima, kas ühinemise tagajärjel saavutab uus äriühing turgu valitseva seisundi ehk 40protsenti turust.

Uues seaduses kasutatakse mõistet ?koondumine?, mis Svetlana Ljutova sõnul tähendab lisaks ettevõtete otsesele ühinemisele ka muude lepingute kaudu ühe ettevõtte valitseva mõju omandamist teise ettevõtte üle.

?Juhul kui konkurentsiamet selgitab turusituatsiooni hindamisel, konkurentide ja tarbijate küsitlemisel välja konkurentsi kahjustamise, siis on õigus keelata ettevõtete ühinemine või lubada seda piirangutega, näiteks mõne osa müügiga,? ütles Ljutova. Uurimismenetlus aega võtta kuni 4 kuud.

Eestis liiguvad Eesti Suurettevõtete Assotsiatsiooni tegevdirektori Jaak Saarniidu sõnul ettevõtete ühinemise trendiga esmalt kaasa suuretele välisomanikele kuuluvad ettevõtted.

Viimati on konkurentsi kahjustamisele suuremat tähelepanu juhitud Hansapanga ja Ühispanga võimaliku liitumise suhtes emaettevõtete liitumise kaudu.

Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni tegevjuhi Teet Kursi sõnul on väikeettevõtted seni konkurentsis suuremate ettevõtetega hakkama saanud, kuid riigipoolne samm monopolide tekke vältimiseks on positiivne. ?Meil ei ole uue konkurentsiseaduse eelnõu suhtes vastuväiteid,? ütles Kurs.

Uue seaduse eelnõu kohaselt tõstetakse ühinemiskavast teatamise kohustusega ettevõtete aastakäibe alampiir kokku 500 miljoni kroonini ning kahe ühineva ettevõtte aastakäibe piir kummalgi 100 miljoni kroonini. Seejuures arvestatakse ettevõtete käivet ülemaailmse tegevuse järgi, mistõttu läheb arvesse ka Eesti tütarettevõtet omavate rahvusvaheliste kontsernide tegevus.

Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu esimehe, ASi NG Investeeringud nõukogu juhi Jüri Käo sõnul on uues konkurentsiseaduses antud käibemahtude alampiirid seatud liiga madalale.

?Kui takistada 100 miljoni kroonise käibega ettevõtete ühinemist, siis võib see saada majanduse arengus takistuseks,? ütles Käo.

Kuigi rahandusministeerium soovis ühinemisest mitteteatavate ettevõtete trahvi jätmist endisele 5 protsendile käibest, kiitis valitsus heaks justiitsministeeriumi ettepaneku kehtestada trahv 50 000 kroonist 25 miljoni kroonini, mis oleks vastav karistusõigussüsteemile.

Kui seni ei saa konkurentsiamet ühinemistaotluste esitajaid ärisaladuse tõttu avaldada, siis uue seaduse kohaselt hakatakse ühinemise taotlusi avaldama Ametlikes Teadaannetes, misjärel on kolmandatel isikutel võimalus seitsme päeva jooksul esitada oma seisukoht konkurentsiametile.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi andmetel keelatakse Euroopa Liidus praegu 2?3 protsenti ettevõtete koondumisi ning 6 protsenti lubatakse lisatingimustega.

Eesti on Euroopa Liidule lubanud ühinevate ettevõtete kontrolli karmistada hiljemalt järgmise aasta alguseks, kava kohaselt hakkab uus konkurentsiseadus kehtima selle aasta 1. oktoobril.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing