Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nokia kasvastas riske
Nokia vapustas eelmise nädala esimesel poolel aktsiaturgu langusega, alustades nädalat 27,30 eurolt. Nädala lõpetas aktsia 2% nädala algusest madalamal ning 1,9% 30. märtsi sulgumistasemest madalamal.
Ettevõte teatas tavapäraselt sõlmitud kolmanda põlvkonna mobiilside (3G) seadmete tarnimise lepingutest mobiilsideoperaatoritele. Analüütikuid vapustas väga ilusate suurte mahtudega lepingute puhul väike detail, nimelt see, et Nokia annab oma toodangu ostjatele laenu, et nad suudaksid osta ettevõtte toodangut.
2. aprillil teatas Nokia 3G mobiilside infrastruktuuri lepingu andmisest Hutchinson 3G UK Ltd firmale. Lepingu eeldatavaks mahuks on 500 mln eurot. Nokia kohustus seda lepingut finantseerima bridge finance lepingu vormis, mida riskikapitali maailmas antakse viimase järgu laenuna enne ettevõtte aktsiate avalikku pakkumist. Hutchinson 3G UK Ltd firmal pole ühtegi klienti. Firmast 65% kuulub Hongkongi firmale Hutchinson Whampoa Ltd, 20% firmast kuulub Jaapani telekommunikatsioonifirmale NTT DoCoMo ja 15% Hollandi telekommunikatsioonifirmale KPN Mobile.
Vaid päev hiljem teatas firma 1,5 miljardi euro suurusest lepingust France Telecomi Gruppi kuuluva Orange?iga, mis hõlmab võrgu loomist Prantsusmaal, Briti saartel ning Saksamaal. Nokia pakub Orange?ile 2 mld eurot maksva võrgu finantseerimist.
Soovides jõuda Ericssonile järele võrguseadmete tarnijana on Nokia läinud väga riskantsele teele ja annab riskantsetele laenuvõtjatele laenu. Eelpool toodud kahe finantseerimise mahuks kujuneb 2 miljardit eurot, mis moodustab suure riski ettevõtte 10,8 miljardi euro suuruse omakapitali jaoks. Selline riskantne tegevus võib viia Nokia krediidireitingu alandamiseni, kui analoogne finantseerimine jätkub. Nokia tundub olevat oluliselt riskantsem investeering, kui paar nädalat tagasi arvati.
Suurte telekommunikatsioonigigantide võimetus ise kapitaliturgudelt raha kaasata näitab sektori riskantsust. Aktsiaemissioone on praeguses turusituatsioonis ja ettevõtete krediidikõlbulikkuse tõttu võimalik teha vaid väga madala hinna juures. Pangad ei taha telekommunikatsioonifirmadele laene anda seoses nende suure riskiga pankade omakapitali suhtes. Telekommunikatsioonifirmade võlakirjaemissioonid ei lähe hästi kaubaks, et need müüdud saaks, peavad telekomid maksma märkimisväärset preemiat üle sama kestvusega valitsuse võlakirjade. Telekomid müüvad oma kinnisvara ja tütarfirmasid, et raha tekitada.
USA majandusajakiri Forbes on võrrelnud praegust Euroopa kolmanda põlvkonna mobiilsidehullust USA internetifirmade buumi ja krahhiga, ainukese vahega, et telekommunikatsioonifirmade krahhi pole veel olnud.
Telekommunikatsioonifirmad ostsid 16 Euroopa riigis 103 miljardi dollari (1,8 triljoni krooni) ulatuses õhku ehk 3G mobiilsidelitsentse. See kõik on vaid litsentsitasudeks läinud summa, mis viis telekomide laenukoorma ohtlikult kõrgele. Selleks, et 3G midagi sisse hakkaks tooma, tuleb ehitada välja võrk, mis läheb orienteeruvalt maksma 200 miljardit dollarit (3,5 triljonit dollarit).
Ettevõtetel uuendamisraha napib, nagu ka ettekujutust mida, millise hinnaga, kui palju ning kellele müüma hakatakse.