Suvi tõstab city?des kauplused hinda

Eramute turul valitseb puudus uutest, väljaarenenud keskkonnaga rajoonis asuvatest elamutest. Ostjad eelistavad Nõmme või Merivälja piirkonda, mis omavad nii kena looduskeskkonda kui mainekat ajalugu. Selliste ostjate jaoks ei suuda uued elamurajoonid hetkel pakkuda kumbagi. Eelistatakse maju, mis on vanadest hoonetest ümber ehitatud või siis uusi hooneid, mis on kooskõlas ümbritseva keskkonnaga. Hinnatud on eestiaegsed funktsionalistliku arhitektuuriga hooned, mis maitsekalt remonditud.

Samas on raske müüa primitiivse sise- ja välislahendusega, keskkonda mittesobivaid hooneid, seda isegi soodsa hinnaga. Tihti on omanikud nende majade juures oma kätega palju ära teinud, kuid ostjale on seda raske selgeks teha.

Uute ja renoveeritud eramute hinnad algavad 1,7 miljonist kroonist, renoveerimata eestiaegsete kivimajade eest küsitakse enamasti üle miljoni krooni.

Elamispindade turul oli märts vaikne periood. Järgnevatel kuudel on oodata korteri- ja eramuturu aktiivsuse tõusu, seda eeskätt Jurmalas. Kommertspindade osas on tekkinud nõudlus peamiselt vanalinna piirkonnas asuvate pindade järele välikohvikute rajamise jaoks suveperioodiks.

Riias on peagi oodata vabade kaubanduspindade teket. Kr. Barona tänav on tänu strateegilisele asukohale ja aktiivsele jalakäijate liiklusele suurima nõudlusega piirkond, kus kaubanduspindade rendihinnad küünivad isegi 50 USD/m². Tootmis- ja laopindade turusektoris on juba aasta algusest suur nõudmine hea asukoha ja parkimisvõimalustega umbes 400m² ladude järele koos 500m² kontoripinnaga. Samas on selliste pindade pakkumine endiselt piiratud. Põhiliselt pakutakse 1000m² laopindu koos sama suurte kontoripindadega.

Märtsis kasvas Riias ja Riia lähistel asuvate kruntide pakkumine. Eraisikud müüvad krunte suurusega 800 m² kuni 10 hektarit. Samal ajal on nõudlus elamuehituseks mõeldud kruntide järele jäänud samaks, nõudlus ärimaade järele on kasvamas.

Elamispindade turu aktiivsus esimeses kvartalis kasvas. Turu elavnemist võib põhjendada nii kinnisvaraturu sesoonsuse kui ka soodsamate laenuvõimaluste tekkega. Üha enam eraisikutest kinnisvaraostjaid kasutab ostu finantseerimiseks liisingfirmade ja teiste laene pakkuvate krediidiasutuste abi. Sama trendi võib täheldada nii Vilniuses, Kaunases kui ka Klaipedas. Klaipedas on kinnisvarahinnad veidi langenud, Vilniuses ja Kaunases jäänud samaks.

Büroopindade turul valitseb suur nõudlus Vilniuse kesklinnast väljaspool asuvate kaasaegsete kontorite järele. Sellised pinnad pakuvad madalama hinna eest kõrget kvaliteeti ning on atraktiivsed paljudele kohalikele firmadele, sel ajal kui välisfirmad jäävad tippasukohaga ärikeskuste pearentnikeks. Kaunases otsivad kohalikud firmad sageli renoveerimata või isegi mahajäetud pindu linna peateede läheduses, et need renoveerida ning oma kasutusse võtta.

Vaadeldes ehitatud korterite hulka ühe elaniku kohta, võib öelda, et Krakovis on Poola kiireima kasvuga elamispindade turg. Möödunud aastal valmis ligi 4000 uut korterit. Tugev nõudlus on surunud elamispindade hinnad pea sama kõrgele kui Varssavis ? vanalinna ja selle ümbrusesse ehitatud uute korterite müügihinnad on jõudnud peaaegu 2000 USD/m² tasemele, samal ajal kui uute äärelinnakorterite hinnad on 600?750 USD/m².

Helded maksuvabastused uute elamispindade ostjatele on stimuleerinud elamuturgu, ülikõrged intressimäärad (zlotilaenudelt ligi 20 %) avaldavad aga vastupidist, pigem pärssivat mõju.