Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Internetis reklaamiga suvaline tulistamine ei too mingit kasu

Olavi Andla 10. aprill 2001, 00:00

Ma ei taha näha enam naistesidemete ja mähkmete reklaame, sest olen Tallinnas elav 30aastane vallaline mees, kellel on nende toodetega väga vähe pistmist.

Niimoodi mõtlevad paljud, kes õhtuti telereklaame vaatavad ja vihastavad.

Läänes räägitakse, et internetireklaam võimaldab reklaamisõnumeid personaliseerida. Tundub, et Eestisse ei ole need põhimõtted veel jõudnud ? internetti ei tunta turunduse ja reklaamikanalina Eestis peaaegu üldse. Probleem on veelgi sügavam ? turundust ei tajuta paljudes Eesti firmades veel tervikuna, rääkimata siis internetiturundusest. Viimase kümne aasta jooksul on poed täitunud kaupadega, tänavatel on neoontuled ja käimlad on puhtaks küüritud, kuid see ei ole veel turumajandus. Mis on muutunud inimeste teadmistes? Kui paljud turundus- ja müügijuhid on saanud professionaalse turundusalase hariduse? Kui palju tegeldakse turunduse planeerimisega? Kuivõrd teadlikult tehakse reklaami?

Turunduse pinnapealsest tundmisest saab alguse ka internetiturunduse võhiklikkus. Eesti internetiturundus on nagu pigistav king: turu potentsiaal on küllaltki suur, kuid teadmiste ja kogemuste puudumise tõttu ei ole veel suuri samme astutud. Keskkonnad lähtuvad sageli tehnoloogilisest vaatevinklist. Võimalusi raha teenimiseks ei kasutata ära, sest puuduvad turundusalased teadmised.

Agentuurid ei pööra internetireklaamile suurt tähelepanu, sest internetis ringlev raha on veel väike ja vanu offline-reklaami harjumusi ei taheta muuta, sest klient nagunii ei teadvusta veel internetireklaami tähtsust.

Firmajuhid maadlevad turunduse üldiste probleemidega ning internet on nende jaoks veel liiga keeruline. Tüüpiline sihtrühma määratlus Eestis on ikka veel ?15?74?, vaatamata sellele, et neil kõigil on erinevad vajadused ja soovid. Kuidas saab teha kõike kõigile? Reklaamijad raiskavad reklaamiraha massimeedias strateegiat omamata, selle asemel et interneti abil suunata reklaamisõnumeid täpselt, mõõta reklaami mõju, analüüsida tarbija käitumist ning maksta saadud kontaktide eest.

Internetireklaami tehakse lihtsalt. Pannakse bänner suurematele portaalidele rippuma ja vaadatakse, mis saab. Midagi ei saa ja paljud on pettunud. Bännereid ei suunata, administreerita ega analüüsita professionaalse tehnoloogia abil. Nii jääb ka reklaami mõju väikeseks. Internetireklaam ei ole ainult pisikesed bännerid interneti keskkondades, vaid midagi enamat. Internetireklaam läbib sama faasi, mis aastaid tagasi offline-reklaam, kui prestii?i küsimus oli panna firma reklaam AK uudiste ette või Ekspressi esikaanele.

Praegu pannakse bänner portaalidele, mida teatakse. Kas see sõnum aga sihtrühmani jõuab ja kas see ka turunduse strateegiale vastab, on teisejärguline. Internet, nagu iga teinegi reklaamikanal, ei toimi, kui seda tehakse suvaliselt. Sageli tundub mulle, et Eestis tehakse reklaami juhtidele, kellele meeldib firma reklaami näha seal, kus nemad ise käivad. Eestis on loodud võimalused professionaalse internetireklaami tegemiseks, kuid teadmiste ja ka info puudumise tõttu ei osata neid kasutada. Sageli ei usaldata ennastki, rääkimata siis teistest, kes nõu annavad. Eestlased on harjunud tegema kõike ise ja professionaalsete konsultantide värbamist peetakse sageli alandavaks ja mõttetuks. Arvatakse, et enda tehtud on hästi tehtud, vaatamata sellele, et isetegemine ei taga erilist konkurentsivõimet. Koolitusfirmadel, nagu ka internetifirmadel, on suur töö vaja ära teha, et teadvustada firmadele interneti kasulikkust turunduskanalina. Ometigi on Eesti internetiturg piisavalt atraktiivne, et selle nimel pingutada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing