Kogumispensioni seaduse rakendamine tõstaks Eestis maksukoormust

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKSL) ei ole valitsuse kavandatud pensionireformi vastu. EKSL näeb aga pensionireformis mitmeid puudusi.

Pensionireformi eesmärgid on poliitilised jõud välja öelnud: võimaldada stabiilset või suurenevat eluaegset pensionitulu (vähemalt 40% palgast) ja vältida maksukoormuse kasvu. Valitsusasutuste koostatud reformikava ja seaduseelnõu ei aita maandada sotsiaalseid ja majanduslikke riske, seega ei vasta pensionireformi eesmärkidele.

Praegusel kujul kogumispensioni seaduse juurutamine loob hulganisti probleeme, mis võivad osutuda ohtlikuks maksukoormuse stabiilsusele. Piiratakse riiklike pensionide eelarvet, mis on lühinägelik, arvestades riiklike pensionide indekseerimismetoodikat.

Valitsuse stabilisatsioonireserv ei ole piisav kogumispensionide seadusega tekitatava eelarvedefitsiidi finantseerimise allikas pika aja jooksul.

Arvestades kõikide planeeritud sotsiaalkindlustusreformide mahtu (tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, töötuskindlustus, kogumispensionikindlustus ja ravikindlustus ? kokku ca 2,5 mld krooni aastas), muudetakse oluliselt tööjõukulude mahtu ja struktuuri.

Lisaks mõjutab maksukoormust tulevikus ka see, kui palju inimesed suudavad raha kogumispensionikindlustuse kaudu säästa ning kuidas nad pensioni kasutavad. Siinkohal on oluline nõuda eluaegseid pensionimakseid, tagada varale positiivne tootlus, sätestada vastutus ja garantiimehhanismid. Samuti on oluline kapitali olemasolul kindlustada teisi sotsiaalseid riske peale vanaduspensioni. Kui nimetatud kriteeriumid ei ole täidetud, siis tuleb kodanik puudujäävat osa ikkagi riigilt küsima.

Kavandatud süsteem jätab olulised riskid kliendi kanda ja on keeruline. Esiteks suunatakse investeerimisriskid kindlustatule ning teenuse pakkuja ei vastuta rahaliselt oma valede otsuste eest. Heakskiidetud finantstoode on ühiskonnale ebaefektiivne, kuna ei suuda pakkuda invaliidsus-, lese- ega toitjakaotuspensioni. Teiseks kaasatakse pensionikindlustusse hulgaliselt erinevaid institutsioone, mis muudab süsteemi keeruliseks.

Kogumispensionide seadus seab paljud ebavõrdsesse olukorda, kuna vähendab tööjõuturule sisenejate konkurentsivõimet. Ebaõiglane on ka soodustada jõukamate inimeste säästmist praeguste pensionäride pensionide arvel. Samuti ei ole kogumispensionikindlustus praeguse eelnõu vormis õiglane madalama sissetulekuga inimeste ning töövõimetute inimeste suhtes.

Seaduse seletuskirjas teiste riikide alusel toodud näited on tendentslikud, sest tähelepanu on pööratud ainult nendele riikidele, kus nn teise samba pension on individuaalse väärtpaberiinvesteeringu kaudu hiljuti juurutatud ja kus reformi tulem ei ole teada. Reformikava ei arvesta Kesk-Euroopas väljakujunenud praktikaga, kus suur osa on tööandjapensionil. Oluline on ka asjaolu, et ei ole analüüsitud kõikide planeeritud sotsiaalkindlustusreformide mahtusid, koosmõju ja vastastikust mõju. EKSL rõhutab, et kohustusliku kogumispensioni seaduseelnõu ei lahenda pensionikindlustuse probleeme riigis tervikuna, ei täida eesmärke, ei ole vastav poliitilistele platvormidele ning seab ohtu valitsuse maksupoliitika.