Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigikontrolör kahtleb haldusreformis

Kristina Traks 10. aprill 2001, 00:00

?Haldusreformi retoorikas on Eesti saavutanud küll märkimisväärse tulemuse, kuid tegelikult on arusaamatu, kuidas kavatsetakse üht või teist haldusreformiga võetud eesmärki saavutada,? rääkis Parts. ?Näiteks kuidas panna ametnikud tegelema inimestele oluliste asjadega, mitte enda jaoks olulisega või kuidas paigutada ressursse nii, et oleks kõige parem tulemus. Praegu ei nähta retoorika taga alati vajadust juhtida protsesse ka eelarvestamise poole pealt.?

Juhan Parts lisas, et tema ootab haldusreformilt neid otsuseid, kuidas panna tööle avalik haldus nii, et Eestis kehtiksid avaliku halduse peamised printsiibid: vastutus, läbipaistvus ja tõhusus. Kuidas nende printsiipide rakendamiseni jõuda, selles Partsi sõnul valitsusel selget tegevuskava veel ei ole.

Riigikontrolöri sõnul saavad ka reformi läbiviijad üksteisest äärmiselt erinevalt aru, ja selle tulemusena tekivad kommunikatsioonihäired. ?Praegu ei ole ka selge, kus on reformi juhtimiskeskus, sest sellega tegelevad justkui kõik,? rääkis Parts. ?Haldusreformi puuduseks ongi see, et puudub ühtne nn juhtimiskeskus, kes suudaks panna ministeeriumid tööle ühes suunas.?

Haldusreform peaks tema sõnul olema kõigi ministeeriumide mure, keskne roll peaks lisaks ?juhtimiskeskusele? olema ka rahandusministeeriumil. ?Kui mingeid muudatusi kavandatakse, tuleb kohe rääkida nendega seotud kulutustest, rahajagamine aga peaks olema rahandusministeeriumi otsustada,? ütles ta. ?Kindlasti peaks haldusreformi läbiviivatele inimestele olema see põhitöö, mitte kõrvaltegevus nagu praegu.?

Raha pole haldusreformi peale oluliselt kulutatud, sest ametnikud tegelevad sellega põhitöö käigus. Haldusreformi juhtiv siseministeerium näiteks on viimase paari aastaga haldusreformile kulutanud umbes miljon krooni.

Eelmisel nädalal teatas Reformierakond, et ei poolda valdade sunniviisilist liitumist, mis tähendab sisuliselt haldusreformi peatamist. Siseministeeriumi kavandatud haldusterritoriaalne reform jätaks 2002. aasta sügiseks Eestisse 107 omavalitsust senise 247 asemel. Reformierakond näeb meelsamini, et vallad liituksid vabatahtlikult, mitte sunniga pooleks.

Järgmisel nädalal lõpetab siseminister Tarmo Loodus ringkäigu maakondades, mille käigus ta käis kohalikele inimestele selgitamas haldusreformi vajalikkust. 8. mail esitab siseminister valitsusele lõpliku haldusjaotuse kava.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing