Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitajad ihkavad ELis löögile saada

    Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Ilmar Linki sõnul läheb Eesti lähenemisel Euroopa Liidule konkurents ehitusettevõtluses järjest tugevamaks ning Eesti firmadel on oht jääda kõrvale tõrjutuks.
    ?Soovime, et Euroopa fondide raha eest ehitatavate objektide konkurssidel arvestataks rohkem Eesti ettevõtete tausta ja suurust. Senise kogemuse järgi seab Eesti ehitusfirmade rahvusvahelistel konkurssidel konkureerimisel piiri väike käive ja nõutava sarnaste objektide ehitamiskogemuse puudus. Samas aga teevad ka välisfirmade konkursivõitude puhul objektid alltöövõtu korras valmis nagunii kohalikud firmad,? märkis Link.
    Nii Ilmar Link kui ka OÜ Eesti Ehitus peadirektori Egon Matsi sõnul on Eesti firmadel võimaldanud rahvusvahelistel konkurssidel osaleda vaid välisosalustega firmadega ühiste pakkumiste tegemine.
    Ehituskonverentsil esinenud rahandusminister Siim Kallase sõnul ei olegi võimalik konkurssidel Eesti ehitusfirmasid eelistada. ?Võistlus välismaiste pakkujatega mõjubki meie toiduainetööstuse näitel just arendavalt. Samas on ka Eesti ehitusfirmade hulgas tuntud välisosalusega ettevõtteid, kes Euroopa Liidu poolt seatavate kriteeriumide järgi võivad rahvusvahelistel konkurssidel konkureerida,? ütles Kallas.
    Rahandusminister tõdes, et ka Euroopa Liidu raha jagamise puhul võib esineda korruptsiooni, kui tellimus mängitakse mõnele Brüsseliga lähedalt seotud tegijale. ?Kuid Euroopa ?karvastele kätele? saab vastu astuda ja tegemist oleks väga suure skandaaliga. Ettevõtjad peaksid ise sellistele juhtumitele julgelt tähelepanu juhtima,? sõnas Kallas.
    Euroopa Liidust eri programmide raames tuleva raha maht võib Kallase sõnul olla kuni 4% Eesti sisemajanduse kogutoodangust (ca 3,2 mld kr). Ehitajatele ilmselt kõige huvipakkuvam on eelstruktuurivahendina ISPA programm, millest rahastatakse transpordi- ja keskkonnarajatisi. Praegu on selle programmi raha määratud Ikla?Tallinna ja Tallinna?Narva maanteele, Tallinna prügilale ning Tartu, Viljandi ja Narva heitveesüsteemile.
    Keskkonnaminister Heiki Kranichi sõnul peaks Eesti investeerima kümne aastaga keskkonnarajatistesse 15 miljardit krooni, mille allikad on praegu ebaselged. Samas moodustab juba praegu keskkonnarajatiste ehitusmaht 5% kohalike firmade ehituskäibest, seda allhanketöid arvestamata. Ehitajate võimalusi suurendab ilmselt ka see, et karmistuvate keskkonnnõuete tõttu hakkavad ettevõtted tegema rohkem sellealaseid investeeringuid.
    Teine suund, mis ehitusettevõtjaid Euroopa Liidus suhtes huvitab, on Ilmar Linki sõnul võimalus täita tellimusi väljaspool Eestit. ?Kuna ehitusturg naabermaadel Soomes ja Rootsis kasvab, siis on Eesti ettevõtjatele koostöövõimalused samuti suurenenud. Seevastu ametiühingute vastuseisu tõttu on näiteks Saksamaa ehitusturg meile suletud,? ütles Link.
    Egon Matsi sõnul on nende firmal just praegu tellimuse täitmiseks ka Rootsis tekkinud takistus töölubade saamisega.
    Linki sõnul on Eesti ehitusettevõtete tegevusmaht Venemaal vähenenud viie aasta taguselt 15 protsendilt 3?4 protsendile ning välistellimusi tuleb eeskätt Lätist ja Leedust.
    Tallinnas ehituskonverentsil esinenud Soome Ehitustööstuse Keskliidu tegevjuht Jaakko Kujala julgustas Euroopa Liidu kogemusele tuginedes, et vaatamata kartusele ei ole hakanud väljastpoolt Soomet massiliselt ehitustöövõtjaid tulema.
    Seevastu on Põhjamaadest pärit üle maailma ehitavaid firmasid päris palju, kinnitas Eestis tegutseva ühe suurema ehitusfirma ASi Skanska EMV nõukogu esimees Mauri Niemi. Skanska kontsern ise tegutseb rohkem kui 60 riigis.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
S&P 500 ja Nasdaq jätkasid allamäge veeremist
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.