Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitajad ihkavad ELis löögile saada

Ervin Soon 11. aprill 2001, 00:00

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Ilmar Linki sõnul läheb Eesti lähenemisel Euroopa Liidule konkurents ehitusettevõtluses järjest tugevamaks ning Eesti firmadel on oht jääda kõrvale tõrjutuks.

?Soovime, et Euroopa fondide raha eest ehitatavate objektide konkurssidel arvestataks rohkem Eesti ettevõtete tausta ja suurust. Senise kogemuse järgi seab Eesti ehitusfirmade rahvusvahelistel konkurssidel konkureerimisel piiri väike käive ja nõutava sarnaste objektide ehitamiskogemuse puudus. Samas aga teevad ka välisfirmade konkursivõitude puhul objektid alltöövõtu korras valmis nagunii kohalikud firmad,? märkis Link.

Nii Ilmar Link kui ka OÜ Eesti Ehitus peadirektori Egon Matsi sõnul on Eesti firmadel võimaldanud rahvusvahelistel konkurssidel osaleda vaid välisosalustega firmadega ühiste pakkumiste tegemine.

Ehituskonverentsil esinenud rahandusminister Siim Kallase sõnul ei olegi võimalik konkurssidel Eesti ehitusfirmasid eelistada. ?Võistlus välismaiste pakkujatega mõjubki meie toiduainetööstuse näitel just arendavalt. Samas on ka Eesti ehitusfirmade hulgas tuntud välisosalusega ettevõtteid, kes Euroopa Liidu poolt seatavate kriteeriumide järgi võivad rahvusvahelistel konkurssidel konkureerida,? ütles Kallas.

Rahandusminister tõdes, et ka Euroopa Liidu raha jagamise puhul võib esineda korruptsiooni, kui tellimus mängitakse mõnele Brüsseliga lähedalt seotud tegijale. ?Kuid Euroopa ?karvastele kätele? saab vastu astuda ja tegemist oleks väga suure skandaaliga. Ettevõtjad peaksid ise sellistele juhtumitele julgelt tähelepanu juhtima,? sõnas Kallas.

Euroopa Liidust eri programmide raames tuleva raha maht võib Kallase sõnul olla kuni 4% Eesti sisemajanduse kogutoodangust (ca 3,2 mld kr). Ehitajatele ilmselt kõige huvipakkuvam on eelstruktuurivahendina ISPA programm, millest rahastatakse transpordi- ja keskkonnarajatisi. Praegu on selle programmi raha määratud Ikla?Tallinna ja Tallinna?Narva maanteele, Tallinna prügilale ning Tartu, Viljandi ja Narva heitveesüsteemile.

Keskkonnaminister Heiki Kranichi sõnul peaks Eesti investeerima kümne aastaga keskkonnarajatistesse 15 miljardit krooni, mille allikad on praegu ebaselged. Samas moodustab juba praegu keskkonnarajatiste ehitusmaht 5% kohalike firmade ehituskäibest, seda allhanketöid arvestamata. Ehitajate võimalusi suurendab ilmselt ka see, et karmistuvate keskkonnnõuete tõttu hakkavad ettevõtted tegema rohkem sellealaseid investeeringuid.

Teine suund, mis ehitusettevõtjaid Euroopa Liidus suhtes huvitab, on Ilmar Linki sõnul võimalus täita tellimusi väljaspool Eestit. ?Kuna ehitusturg naabermaadel Soomes ja Rootsis kasvab, siis on Eesti ettevõtjatele koostöövõimalused samuti suurenenud. Seevastu ametiühingute vastuseisu tõttu on näiteks Saksamaa ehitusturg meile suletud,? ütles Link.

Egon Matsi sõnul on nende firmal just praegu tellimuse täitmiseks ka Rootsis tekkinud takistus töölubade saamisega.

Linki sõnul on Eesti ehitusettevõtete tegevusmaht Venemaal vähenenud viie aasta taguselt 15 protsendilt 3?4 protsendile ning välistellimusi tuleb eeskätt Lätist ja Leedust.

Tallinnas ehituskonverentsil esinenud Soome Ehitustööstuse Keskliidu tegevjuht Jaakko Kujala julgustas Euroopa Liidu kogemusele tuginedes, et vaatamata kartusele ei ole hakanud väljastpoolt Soomet massiliselt ehitustöövõtjaid tulema.

Seevastu on Põhjamaadest pärit üle maailma ehitavaid firmasid päris palju, kinnitas Eestis tegutseva ühe suurema ehitusfirma ASi Skanska EMV nõukogu esimees Mauri Niemi. Skanska kontsern ise tegutseb rohkem kui 60 riigis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing