Eksriigikogulased soovitavad Mart Laaril ametist lahkuda

1999. aasta riigikogu valimised tegid üsna suure puhastuse aastaid Toompeal töötanute hulgas. Kaks aastat hiljem on eksriigikogulased enamikus endale uued sihid seadnud ja vaatavad ka sisepoliitilisi tõmblusi värskema pilguga.

?Mõned on Toompeal kümme aastat järjest olnud. Hea, kui nad neli aastat vahet peaksid, see tooks neid ka reaalsemale elule lähemale,? ütleb riigikogust välja jäänud Koonderakonna esimees Märt Kubo.

Kubo hinnangul peaks Mart Laar peaministri kohalt kiiremas korras kaduma. ?Laar on ju elukutseline poliitik, kes pole tegelikku elu eriti nuusutanud,? nendib Kubo. ?Üldse oleks vaja rohkem majanduslikku mõtlemist riigijuhtidele. Kallas (rahandusminister Siim Kallas ? toim.) võiks olla peaminister.?

Kubo väitel pole Laar suutnud valitsust toimekalt tööle panna ja ka suur osa reforme on takerdunud. ?KMÜ valitsemisajal oli päris hea majanduskonjunktuur, oli veel ju ka ettevõtte tulumaks, mille laekumistest sai ikka üht-teist ära teha,? meenutab Kubo. ?Kolmikliit nimetab seda küll irooniliselt koolikatuste jagamiseks, aga meie ajal maal veel vähemalt ehitati midagi.?

Laari lahkumist peab mõttekaks ka Hiiumaale Emmaste põhikooli direktoriks läinud isamaaliitlane Jaanus Betlem. Ta on tõsiselt mures oma erakonna maine pärast, mida kolmikliidu poliitika järjest langetab. ?Kui vastaspool sellist poliitikat ajaks, võiks lausa kahjurõõmus olla, aga kui oma erakonnakaaslased seda teevad, siis see just erilist rõõmu ei valmista,? tunnistab Betlem.

Kardetakse, et kui protsessid samamoodi jätkuvad, juhtub kolmikliiduga see, mis juhtus Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. 1995. aasta valimiste järel riigikogus 41 kohta saanud ning valitsuse moodustanud Koonderakonna ja Maarahva Ühendus sai 1999. aasta valimiste järel parlamendis vaid 13 kohta.

Eesti Metsatööstuse Liidu direktor keskerakondlane Olav Anton peab üheks poliitikute suureks probleemiks suutmatust tagasi astuda. Ta meenutab, kuidas tema erakonnakaaslane Kalev Kallo umbjoobes autoroolis oli, aga tagasi ei astunud. ?Tagasiastumise mõte ongi ju see, et puhastuda, et saaks uuesti tulla,? ütleb Anton. ?Vist ainult Veering (endine riigisekretär ? toim.) on tagasi astunud.?

Betlemi hinnangul pole rahvale suuri ja olulisi samme, nagu Eesti Raudtee erastamine või reisirongiliikluse kaotamine, piisavalt selgitatud. ?Kui tekib küsimus, et kes valitsuse töö eest vastutab, siis ikka peaminister,? ütleb Betlem.

Avalikkuse terava kriitika alla on viimasel ajal sattunud teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ning majandusminister Mihkel Pärnoja. Eksriigikogulaste arvates ainuüksi nende väljavahetamisest valitsuse maine päästmiseks ei piisa.

?Laar tuleks ümber vahetada, tal on kabinetis palju võimekaid inimesi,? väidab eelmise riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made, kes praegu on Eesti Kõrgema Kommertskooli professor.

Made sõnul oleks tark valitsuses muudatusi teha juba üldsuse ja ajakirjanduse rahustamiseks.

Made meenutab majanduskomisjonis töötamise ajast hea sõnaga Pärnoja, kes oli töökas ja alati õigeks ajaks oma asjadega valmis. ?Võisin alati kindel olla, et ta on komisjoni istungiks ette valmistanud,? märgib Made. ?Mõõdukatel pole paremat majandusministrit kusagilt võtta.?

Made lisab, et ka Laar oli majanduskomisjoni liige ja tema võimed moodustasid ehk 3 protsenti Pärnoja võimetest. ?Laar on suurepärane persoon igasuguste objektide avamiseks,? ütleb Made.

Erinevalt Pärnojast Jürgenson aga Madelt kiitvat hinnangut ei saa. ?Mul on majanduskomisjoni juhina olnud temaga kokkupuutumist ja ega meelsasti Jürgensoniga asju ei aja,? nendib Made.

Samas pole praegusele justkui kehvakesele valitsusele kusagilt võtta ka paremat alternatiivi. Betlemi hinnangul on ainuke kolmikliidu väline tõhus erakond Keskerakond. ?Temaga aga koostööle ju ei minda,? lausub Betlem. ?Ma ei näe uueks koalitsiooniks küll erilist võimalust.?

Betlem märgib, et on ka räägitud, et Reformierakond võiks teha koostööd Keskerakonnaga, aga see on puhtalt juttude tasemel.

Made peab poliitikute ettevalmistust kehvaks ning tema arvates on praegune riigikogu hapu oleku ja madala valulävega. ?Sel ajal kui mina seal olin, suhtuti ellu tunduvalt pragmaatilisemalt,? leiab Made.

Paljud nii endised kui praegused riigikogulased meenutavad heldimusega aegu, kui poliitik olla oli veel päris uhke, riigikogus käisid ringi kuningriiklased ja kolmapäevaõhtused istungid kujunesid suureks sõbralikuks õllejoomiseks Toompea puhvetis. Nüüdseks on elu seal muutunud tunduvalt asisemaks ja igavamaks.

Suurt igatsust Toompea järele endised riigikogulased ei tunne. Samuti pole nad kindlad, kas kandideerivad 2003. aasta valimistel taas parlamenti. ?Ma olen poliitikat teinud juba liiga palju,? mõtiskleb Kubo, kes ometi ei taha vastutusest riigi ees päris kõrvale jääda.

Anton tunnistab, et tema oleks pärast Toompealt lahkumist pidanud äärepealt välismaale tööle minema, sest endise riigikogu liikme staatus segas Eestis töö leidmist. ?Kõige rohkem kaotavad riigikogus töötades oma professionaalsust juristid, olen selles täitsa veendunud,? ütleb riigikogu põhiseaduskomisjoni juhtinud Anton.

Made ütleb, et temal on hea rahulik elu praegu. ?Tarvitseb aga nina Toompeale pista, kui saab kohe ajakirjanduse käest nahutada,? nendib ta.

Anton lisab, et ega normaalne inimene ei lähegi riigikogusse poliitikat tegema, nagu niisama ei minda ka teatrisse näitlejaks.

Endiste riigikogu liikmete klubi peaks ametlikult asutatama 5. oktoobril, mil saab täis üheksa aastat esimese riigikogu kokkutulemisest. Antoni sõnul on praegu sellele klubile potentsiaalseid liikmeid 124. ?Iga kuu viimasel kolmapäeval saame Toompeal kokku,? räägib Anton. ?Praeguseks on juba kolm kohtumist toimunud ja iga korraga tuleb rahvast juurde.?