Ettevõtja tahab ladusat käibemaksuseadust

Kalle Kägi 11. aprill 2001, 00:00

Juba teist aastat ringleb Eestis uue käibemaksuseaduse eelnõu. Eelmisel aastal toodi eelnõu avalikkuse ette, kuid pärast mõningat diskuteerimist tõmmati jälle tagasi. Käesoleva aasta märtsis kinnitas valitsus eelnõu ja saatis selle Riigikogusse.

Lühidalt võib öelda, et talve jooksul on eelnõud tublisti edasi arenenud. Praegusel kujul on tegemist juba tõsiseltvõetava seadusehakatisega, mis on peaaegu valmis rahvasaadikute poolt vastuvõtmiseks.

Maksumaksjal võib tekkida küsimus, miks jälle uus maksuseadus, seekord käibemaksuseadus? Seekordse seadusemuudatuse peasüüdlaseks Euroopa Liit. Uus käibemaksuseadus on koostatud

Kuid nagu ikka eelnõude puhul, võib seal sageli leida rohkem või vähem arusaamatusi ja puudusi.

Maksumaksjate liit korraldas ettepanekute kogumise ekspertide, poliitikute ja maksumaksjate seas, et nende põhjal pärast läbiarutamist formuleerida märgukiri rahandusministeeriumile ja Riigikogule seaduse paremaks muutmiseks.

Alljärgnevalt saab tutvuda mõnede arutelul eelnõust koorunud ettepanekutega menetletava käibemaksuseaduse suhtes, mis peaks lugejale veidi selgitama, millised käibemaksunduse suundumused on.

Esiteks. Välismaisele isikule käibemaksukohustuse tekitamisel ei ole oluline registreeritud püsiva tegevuskoha olemasolu. Sellega loobub riik vabatahtlikult püsivat tegevuskohta mitteomavate juriidiliste isikute ja välismaiste füüsiliste isikute poolt tehtud tehingute käibemaksustamisest.

Teiseks. Maksukohustuslastena registreeritud ettevõtjate poolt imporditavalt kaubalt käibemaksu tasumise võiks viia samadele põhimõtete, mis on eelnõus ette nähtud teenuste impordil ? st importija deklareerib importi ja sellelt maksmisele kuuluvat käibemaksu Maksuametile esitatavas käibedeklaratsioonis, arvates samal ajal ka käibemaksu sisendkäibemaksuna maha, mille tulemusena täiendavat käibemaksukohustust ei teki.

Kolmandaks. Tootenäidiste üleandmisel on käibemaksuvabaks määraks kehtestatud 50 krooni. See summa on liiga madal ja ei ole määratud reaalset elulist olukorda arvestades.

Neljandaks. Füüsilisest isikust ettevõtjatele peaks võimaldama kassapõhise käibemaksuarvestuse võimaluse.

Viiendaks. Teenuse ekspordi puhul tuleks seadusega määrata teenuse osutamise kriteeriumid, see hoiaks ära asjatud vaidlused. Samuti tuleks määratleda piisava üksikasjalikkusega täiesti uus nähtus käibemaksuseaduses - teenuse import.

Kuuendaks. Tuleb anda võimalus arvestada käibemaksu tagasiulatuvalt alates ettevõtte registreerimistoimingutest peale.

Seitsmendaks. Väiksemate tehingute puhul võiks lubada lihtsustatud arve vormi kasutamise, kus oleks märgitud ainult hind koos käibemaksuga ja selles sisalduv käibemaksusumma (praegu peab näitama ka summa ilma käibemaksuta). See lihtsustab asjaajamist ja muudab jaekaubanduse kliendisõbralikumaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing