Kinnisvara marjamaale!

Äri, ka kinnisvaraäri, koondub ikka sinna, kus liigub palju raha. Ja vastupidi. Nii on see ka elamuehituse ning uute eramupiirkondade puhul ? lõviosa uutest korterelamutest ja eramajadest kerkivad Tallinnasse või sellega külgnevatesse valdadesse, kuigivõrd ka Tartu ja Pärnu kanti, seevastu nn äärealadel valitseb vaikelu ? ei edene kinnisvaraäri ega muugi majandus.

Veel 1991. aastal andsid ehitajad ehitusregistri andmetel kogu Eestimaal kasutusse 4971 uut korterit. Eelmisel aastal valmis vaid 717 korterit, neist 424 Tallinnas. Tallinna osakaal kõigi käikuantud elamispindade osas on aasta-aastalt suurenenud. Kui 1995. aastal moodustas see 20,7 %, siis eelmisel aastal asusid juba rohkem kui pooled valminud eluruumidest pealinnas. Nii sai 2000. aastal näiteks Järvamaal valmis kõigest üks (!) korter, Võrus 4, Läänemaal 5, Viljandis ja Raplas mõlemas 6. Viimase kümne aasta jooksul on suurenenud vaid uute eluruumide pind ? 1991 oli see keskmiselt 70,3 m², 2000 aga juba 118,7 m².

Ehkki rahvas kurdab kroonilise rahapuuduse üle, kasvab tarbimine plahvatuslikult, seda ka kinnisvara osas. Oma kodu rajamise buum on vallutanud heale järjele jõudnud pealinlase meeled, mistõttu analüütikud ennustavad, et peagi jääb Tallinn üha laienevatele ehitustandritele lihtsalt kitsaks.

Ilmselt ongi just praegu õige aeg oma säästud või kättevõidetud laenuraha kinnisvarasse paigutada, sest odavamaks muutub ehk ainult talumaja kusagil Kagu-Eestis, mille väärtusest ajahammas pikkamööda tükikesi järab. Kinnisvara pealinna külje all, eriti Euroliidu tulekut arvestades, juba odavamaks ei muutu.