Maaomanik noppis võõraid sõstraid

Väinu Rozental 11. aprill 2001, 00:00

?Murs ostis maa, kuid mitte elujõus istanduse, millelt ta eelmisel suvel ka saagi koristas,? põhjendas Vasula Aia esindaja advokaat Heiki Kuningas alusetult rikastumise sätte alusel koostatud hagi. Hagi summaks olev 595 000 krooni on 17,6 hektari suuruse istanduse nelja aasta marjasaagi hinnanguline maksumus.

Tartu maa- ja ringkonnakohtus võidu saanud Elmar Murs keeldus enne lõplikku kohtuotsust asja kommenteerima.

Kui riigikohus ei anna Vasula Aia kassatsioonkaebusele menetlusluba, jääb jõusse ringkonnakohtu otsus, mis leiab, et Vasula Aia omandus istandusele lõppes 1. detsembril 1993. aastal jõustunud asjaõigusseadusega, mille kohaselt on kasvavad taimed maatüki olulised osad.

?Kuna seadus ei saa omandit lõpetada, on Vasula Aed endiselt istanduse omanik,? vaidles Heiki Kuningas ringkonnakohtu otsusele vastu. ?Pealegi kaitseb põhiseadus omandi puutumatust.? Puuvilju ja marju kasvatav Vasula Aed ostis punasesõstraistanduse endiselt Sootaga sovhoosilt 1992. aastal. Samas pole Vasula Aed esitanud istanduse alusele maale erastamistaotlust.

Kuninga sõnul on palju selliseid inimesi, kes mingil põhjusel pole esitanud taotlust maa erastamiseks, kuid kellel on sellel maal omand. ?Tuleb keegi teine, erastab maa ära ning saab pealekauba ka omandi,? avaldas Kuningas kartust, et Vasula Aia kohtuvaidlusest võib saada pretsedent.

Mitu Tartu valla elanikku on avaldanud kahtlust, et Vasula Aia istanduse aluse maa erastamine võib olla Elmar Mursi ja Tartu valla maanõuniku Ain Rammo kokkumäng. Rammo eitab seda kategooriliselt. ?Ma ei tundnudki enne Mursi,? ütleb Rammo ja lisab, et ta on Mursi käitumisest jahmunud.

Ain Rammo kinnitusel on Elmar Murs tõmmanud vallaametnikke mitu korda haneks. Esiteks siis, kui Murs esitas paberi, mis tõendas, et tal on paar aastat tagasi ostetud vana laohoone elamuks ümberehitamise projekt olemas. Ain Rammo sõnul ei olnud tal põhjust vastu vaielda ja seega sai Murs kui elamuomanik õiguse erastada kuni 50 hektarit vaba maad. Tegelikult pole Murs Vasula Aia endisele kastikuurile isegi uksi ette pannud, rääkimata maja ehitamisest.

Kuna kastikuur ja üle Jõgeva maantee asuv sõstraistandus asusid ühel ja samal endisel kinnistul, avaldas Murs soovi erastada istandusealune maa. Kokku erastas Murs 25 hektarit maad, mille eest maksis 65 543 EVP-krooni.

?Ma jäin uskuma Mursi sõnu, et ta ei võta istanduses paari aasta jooksul midagi ette ning et aiand võib nii kaua seal tegutseda,? kahetses Ain Rammo, et ta ei taibanud lasta Elmar Mursil ja Vasula Aial sellekohast lepingut sõlmida.

Vasula Aia juhatuse esimehe Priit Karbi sõnul keelas Elmar Murs eelmisel aastal neil istandusse sisenemise ning koristas ise saagi. Karbi hinnangul võis istandus anda eelmisel aastal vähemalt 100 000 krooni kasu.

Karbi andmeil oli Vasula Aial sõstraistandikke kokku 36 hektarit, millest 17 hektarit on nüüd käibest väljas. Kümmekonnale endisele ja praegusele töötajale kuuluva TÜ Vasula Aed aastakäive on sõltuvalt saagikusest 1?2 miljonit krooni.

Vasula Aed pole vaidlusalust istandust kui põhivara veel maha kandnud. ?Kuna istanduse jääkväärtus pole null, peaksime selle pealt käibemaksu maksma? seletas Karp. ?Nii et oleme istandusest ilma ja peame käibemaksu ka maksma.?

Elmar Murs keeldus enne kohtuvaidluste lõppu kommenteerimast, mis ta kavatseb Tartu linna piirist paari kilomeetri kaugusel Jõgeva maantee ääres erastatud maa ja sellel asuva sõstraistandusega ette võtta.

ASi Arco Vara Tartu büroo juhataja Tarmo Hendriksoni andmeil müüakse Tartu linna piiril maid hinnaga umbes 3000 krooni hektar.

?Arendusprojekti seisukohast pole maal, kus puuduvad kommunikatsioonid praegu erilist väärtust,? rääkis Hendrikson ja lisas, et 4?5 aasta pärast võib Tartu lähedase maa hind tõusta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing