Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pealinna saatus on laieneda piki rannikut
Hoolimata linnajuhtide kinnitustest Tallinna halduspiire lähiaastatel mitte avardada, jätkub aktiivne linna lähialade areng ja nn eeslinnade teke, mis suurendab pealinna mitteametlikku pindala.
Kuigi statistikaameti andmetel on elanike arv pealinnas viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud (negatiivne iive ja väljaränne), jätkab Tallinn kasvamist. Pealinna elanike arvu vähenemisest lõikavad kasu naabervallad, kus elanikkond jõudsalt kasvab. Uue elukoha valiku juures hinnatakse kriitiliselt privaatsust ning maa hinda.
Võib prognoosida elanikkonna huvi kasvu eramutesse kolimise vastu. Sellest annab kinnitust ka suvemajade hoogne ümberehitamine elamuteks.
Eramajaelanike arvu optimistlik kasvuprognoos eeldab, et viie aasta jooksul suureneb nende arv kolmandiku võrra ehk jõuab 30?35% tasemeni koguelanikkonnast. See eeldab umbes 35 km² suuruse maa kasutuselevõttu koos kõigi vajalike haljasalade, teede ja muude rajatistega. Seega tekib märkimisväärne nõudlus hoonestuskõlbliku maa järele. Eeldatavasti toimub areng eelkõige piki merekallast, haarates Viimsi poolsaare ja teiselt poolt venides Suurupi poolsaareni. Juba praegu on mahuliselt 40% uutest eramuarendusprojektidest koondunud Pirita linnaossa. Suure nõudluse tõttu on edukamad arendajad seal viimase aasta jooksul mitu korda kruntide hindu tõstnud, kui sellest hoolimata läheb müük jätkuvalt hästi.
Kasvava osakaaluga on ka Haabersti linnaosa, kus on peatselt turule tulemas mitmed uued eramurajoonid ning jätkub olemasolevate aktiivne laiendamine. Sisemaa kruntide järele on nõudlus tunduvalt väiksem ja selle mõjul on Tallinn venimas kujult piklikuks mööda mere kallast. Tallinnale lähedal asuvate rannikuäärsete maatükkide hinnakasv on ka tulevikus suurem kui linna sisemaapoolsel küljel.
Tallinna sisemaa piiri nihkumine toimub eelkõige peamagistraalide äärt mööda. Kuigi sealne arengukiirus on eeldatavasti oluliselt väiksem rannikuäärsest, on trend siiski märgatav.
Peamiselt on tegemist Peterburi, Pärnu ja Tartu maantee äärde kerkivate lao- ja müügipindadega, mille asukohavaliku kriteeriumiks on hea logistiline asukoht ning maa soodne hinnatase. Kuna kaasaegseid laopindu on Tallinnas suhteliselt vähe, võib nõudluse edasise kasvu korral eeldada kinnisvaraarendajate huvi koondumist lähiaastatel just sellesse sektorisse. Samas on Tallinna ja Eesti väiksusest tulenevalt kogunõudlus suhteliselt väike.
Peterburi maantee ääres on linna piirides hetkel vaba maad piisavalt, mistõttu linna halduspiiridest väljapoole jääva hoonestuse kasv kandub eelkõige Pärnu ja Tartu suunale. Siiski pole oodata, et maa hinnad kasvaksid seal keskmisest oluliselt kiiremini.
2006. aastaks on Tallinn veninud mööda rannikuäärt veelgi pikemaks, mis on iseloomulik paljudele mereäärsetele linnadele. Ähmasemaks muutuvad ka piirid pealinna ja selle lähimate asulate (Viimsi, Jüri, Saue, Tabasalu) vahel, sest neid seni eraldanud metsaääred ning põllumaad kaetakse järk-järgult tiheneva hoonestusega.
Eeldatavalt suudetakse viie aastaga katta suuremad ja väiksemad hoonestamata ?augud? mereäärses piirkonnas Tallinna ja Suurupi poolsaare vahel ning kogu Viimsi poolsaarel.
Sisemaal ei ulatu lao- ja müügipindadega hoonestatud maanteeäär lähima viie aastaga Laagrist ja Mõigust rohkem kui mõne kilomeetri kaugusele.
Autor: Eero Olander