Ühistu laen asendub järelmaksuga

Aasta algul jõudis Hansa Liisingu ja Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) koostööna turule uus toode ? järelmaks korteriühistutele.

?Uus järelmaksutoode erineb tavalisest pangalaenust sellepoolest, et lisatagatisi nagu korteriomanike käendusi või pante ei nõuta, usaldatakse ühistuid, mille majandustegevus on korras,? selgitas EKÜLi jurist Urmas Mardi uue toote eripära. ?Võin julgelt väita, et enne järelmaksutoodet pankade poolt nõutud korterite pantimine ei innustanud ühistuid laenu võtma, sest pole kerge leida korteriomanikke, kes tahaks vabatahtlikult isiklikku omandit pandiga kolmanda isiku kasuks tagada.?

Järelmaksutoode näeb ette maksimaalselt 400 krooni korterite üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Intressi suuruseks on 11?13% aastas ning laenu tähtaeg on maksimaalselt 10 aastat.

Korterite pantimisest soovitab hoiduda ka Retke teel asuva 89 korteriga ühistu juhatuse liige Vello Raamat, kes osales kaks aastat tagasi aktiivselt viiekorruselise elamu üldremondiks vajamineva laenu hankimises Optiva Pangast. Ehitustööd läksid maksma 2,1 mln krooni, millest kolmandik tuli laenuga katta.

?Pank tahtis ühistule solidaarset vastutust peale suruda, et iga inimene vastutaks kogu laenu eest,? meenutas Raamat. ?Aga meil õnnestus muuta korterid enne kinnisasjadeks ja jagada remondiraha korterite vahel.?

Märtsi lõpus muutis ka Eesti Ühispank korteri- ja elamuühistutele pakutava investeerimislaenu tingimusi. Tagatisena aktsepteerib pank lisaks kinnisvarale nüüd ka korteriomanike käendusi, kusjuures ühe korteriomaniku käendatav summa ei tohi ületada 40 000 krooni. Laenu tähtaja pikendas Ühispank 10 aastani.

Laenutaotluse saamise puhul eeldab Ühispank, et korteriühistul ei ole võlgnevusi kommunaalmaksete osas ega pikaajalises maksuviivises kortereid üle 5 %. Samuti peab ühistu suutma ise finantseerida vähemalt veerandi projekti maksumusest. q

Autor: Heiki Raudla