Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pikkade sammudega Raul Parusk

Erle Rudi 12. aprill 2001, 00:00

Raul Parusk ei võta pikki samme üksnes seetõttu, et loodus kinkis talle korvpalluri mõõtmed. Ta esindab võitjate põlvkonda, kellele soodus stardipositsioon tööturul andis võimaluse liikuda kiiresti ametiredelil.

Kolm aastat tagasi tekitas ta koos teiste Tallinna Panga juhatuse noorte liikmetega furoori, toetades vastupidiselt nõukogu otsusele panga ühinemist Investeerimispangaga. Noored pankurid moodustasid oma firma, võtsid Investeerimispangast laenu ja ostsid üle 10% Tallinna Panga aktsiatest. Kui Tallinna Pank liitus Ühispangaga, ostis viimane ära ka juhatuse liikmetele kuulunud osaluse. Kuigi tehingu üksikasjade kohta avaldati meedias hiljem vastakaid arvamusi, tulid noored pankurid segadusest stiilselt välja. Parusk siirdus tööle Hansapanka, kus ta tõusis peagi taas panga juhatuse liikmeks.


Olete figureerinud panganduses juhtivtöötajana juba pikka aega, ent meedias on teie isik jäänud kuni viimase ajani suhteliselt tagaplaanile. On see olnud teadlik valik?
Ma olen panganduses ? nii Tallinna Pangas kui Hansapangas ? töötanud rohkem sissepoole. Ma ei ole vastutanud kliendiüksustest suurkliendiüksuste poole pealt, ilmselt seetõttu pole mul olnud ka põhjust ennast väga välja upitada. Ma ei ole selle pärast ka väga muretsenud, kui ausalt öelda.

Kus olete saanud hariduse?
Ma õppisin Tallinnas saksa keele erikoolis. Pärast keskkooli lõpetamist läksin õppima Moskva Riiklikku Ülikooli poliitökonoomiat. Viimase kursuse veetsin peamiselt Saksamaal Eichstätti ülikoolis majandusteaduskonnas. Diplomi kaitsesin siiski Moskvas.

Miks läksite Moskvasse õppima?
Seda on minu käest palju küsitud. Ma olen Tallinnas kasvanud, ilmselt tahtsin kodust eemal iseseisvat elu alustada. Tartus polnud midagi, mida ma oleksin tahtnud õppida ja nii jõudsin erinevaid teid pidi selle võimaluse juurde.

Kuidas te hindate Moskva ülikoolis saadud haridust?
Väga hästi. Moskva ülikoolis oli võimalik kuulata huvitavate õppejõudude loenguid. Seal õpetasid inimesed, kes olid nii Nõukogude Liidus kui rahvusvahelisel tasemel kõrgelt tunnustatud. Moskvas oli ka huvitav rahvusvaheline seltskond üliõpilasi.

Miks te ei kasutanud võimalust jääda tööle Saksamaale?
Olin Saksamaal praktikal väga huvitavates firmades ? BMW mootorrataste tootmisega seotud tütarfirmas ja ühes tuntumas konsultatsioonifirmas Roland Berger & Partner. Kui võrrelda aga Saksamaad Eestiga, siis mina ei tahaks töötada Saksamaal.

Miks?
Saksamaal on firmade juhtimine väga hierarhiline. Inimeste omavahelised suhted firmas on märksa distantseeritumad kui siin. Keegi tuttav näiteks rääkis kord, et kui ta käis Saksamaal kell kuus hommikul jalgrattaga sõitmas, siis tuli inimtühjal tänaval üks kohalik spetsiaalselt üle tee talle ütlema, et ta sõidab kõnnitee valel poolel. See juhtum iseloomustab väga hästi Saksa ühiskonda. Võib-olla teeniks seal natuke rohkem raha, aga mõnu sellest tööst saaks oluliselt vähem kui siin.

Mis on muutunud teie juhtimisstiilis, kui võrrelda praegust aega kogemusega Tallinna Pangas?
Muutuseid toimub iga aastaga, isegi iga kuuga. Tallinna Pangas oli inimeste arv ja kogu minu juhtimisvaldkond oluliselt väiksem. Hansapanga tugevus on minu meelest see, et siin antakse inimesele suhteliselt palju iseseisvust. Isegi kui teed midagi valesti, siis ei tähenda see, et kohe pannakse pea pakule. Hansapank on selline organisatsioon, kus valed otsused on aktsepteeritavad, kui nad ei muutu regulaarseks. Kui tahad areneda, siis paratamatult teed ka valesid otsuseid.

Keda peate oma eeskujuks?
Üritan õppida kõikidelt inimestelt, kellega kokku puutun. Konkreetset ideaali välja tuua on raske. Palju olen õppinud Raivo Varelt, kes oli minu esimene ülemus Tallinna Pangas, Hansapangas aga kindlasti Indrekult (Indrek Neivelt, Hansapanga juhatuse esimees ? E.R.).

Millise otsusega olete jäänud karjääri jooksul enim rahule?
Moskvasse õppima minek oli õige otsus. Kui pangandusest rääkides, siis Hansapanga perioodil on kõik olulised otsused läinud enam-vähem õigesse vahemikku.

Teie karjääri üks pöördehetki oli siis, kui toimus Tallinna Panga ja Ühispanga liitumine. Teie kuulusite tol ajal nende noorte juhatuse liikmete hulka, kes töötasid ? väidetavalt nõukogu teadmata ? selle nimel, et liita Tallinna Pank Investeerimispangaga. Kuidas praegu hindate seda olukorda?
Tallinna Pank üritas paljuski matkida Hansapanka. Tallinna Panga probleem oli selles, et ta oli palju väiksem ja ei suutnud leida ni??i, kus ta oleks olnud tõeliselt tugev. Me tahtsime luua ühte head panka, mis oleks suurem ja mis suudaks pakkuda häid pangandusteenuseid. Investeerimispangal oli palju häid kliente, millega oleks saanud turuosa suurendada. Kui vaadata Ühispanka, siis selle struktuur oli teistsugune, mitmetest Maapankadest kokkukasvanud, ka firma kultuur oli teistsugune. Kui ma täna tagasi vaatan, siis teades, kuidas arengud on toimunud ? oli näiteks Vene kriis ja sellest tulenevad probleemid ? ma ei ole kindel, et me oleksime suutnud luua Investeerimispangaga uue panga, mis oleks jäänud iseseisvalt vee peale.

Kuidas te ennast täiendate?
Loen erialast kirjandust. Välisajakirjandusest saan palju huvitavat infot, näiteks ajakirjast Economist. Käin koolitusalastel seminaridel ja konverentsidel. Üks huvitavamaid oli minu jaoks sel aastal Cartneri IT konverents. Tänapäeval, kus IT ja äri põimuvad väga tihedalt, ei saa firmajuht, kelle eesmärk on turul püsima jääda, enam lubada endale luksust öelda, et teda ei huvita, mida need pika patsiga poisid seal arvutiosakonnas teevad.

Kui palju te palka saate?
Minu palk on 75 000 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:22
Otsi:

Ava täpsem otsing