Topelttollide kadumine tasandab lääne languse

12. aprill 2001, 00:00

Et pääseda 2004. aastaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks, ilmutab Venemaa tänuväärt initsiatiivi topelttollide kaotamiseks Eestile. Eesti, kes on juba WTO liige, omab seetõttu sõnaõigust. Ilmselt esimest korda ajaloos on Eesti saanud ühest maailmaorganisatsioonist käegakatsutavat kasu.

Valitsus peab Venemaa-poolse algatuse topelttollide kaotamiseks ära kasutama, sest see on Eesti majandusele oluline samm. Suurim eksimus oleks edasimineku pärssimine, sidudes lepingu allakirjutamise mis tahes muude küsimustega.

Situatsiooni muutus meie kasuks võib tekitada Islandi väljakul kiusatuse lahendada ühe lepingu raames teisigi kahe maa vahelisi probleeme. Eriti praeguses olukorras, kus Eesti kaupade ekspordi osa Venemaale on langenud 2 protsendini. Justkui polekski enam midagi võita-kaotada, sest Eesti on suundunud Venemaalt Euroopa Liidu peale.

Võib-olla kaotada pole tõesti enam midagi, kuid võita on kaubavahetuses Venemaaga küll ja küll. 1994. aastal, kui topelttollid kehtestati, oli Eesti väliskaubanduse bilanss Venemaaga kergelt roheline, kuid 2000. aastal ca 5 mld krooniga punane. Eksport Venemaale on langenud kõvasti alla 1994. aasta taset, kuid import, peamiselt kütuse näol, on aasta-aastalt kasvanud. See suhe tuleb topelttollide kaotamisega ümber pöörata.

Perspektiivsed kaubad Vene turule on toiduained, mööbel, tekstiil, elektroonika, ni?itoodetest näiteks Volta elektrimootorid. Enne Vene kriisi oli kavandamisel mitu projekti Ida-Eestisse. Välisinvestorid soovisid käivitada tootmist eesmärgiga toodang Venemaale müüa. See käis elektroonika-, puidu- ja ehitusmaterjalitööstuse kohta.

Võimalik, et üks BMW investeeringu Eestisse tulemata jäämise põhjus oli topelttollid: pole Vene turgu, pole mõtet Venemaa külje all ka toota.

Venemaaga äri ajamisel on alati risk, et kauba eest võib raha jääda laekumata. Venemaa maksedistsipliin pole eeskujulik. Ent kui Eesti suudab siia meelitada lisaks välisinvesteeringuid, eesmärgiga toota Vene turule, on ta igal juhul võitnud. Tee lääne kapitalile oleks avatud, tootmaks kaupu ida suunas.

Tõepoolest, ettearvamatul Venemaal võib vallanduda igal ajal majandus-, rahandus- või mõni muu kriis. Hoolimata majanduse suurusest puudub stabiilsus. Ent olukorras, kus Eesti eksport Venemaale on 2% ja euroliitu pea 80%, on risk Euroopa majanduse jahenemisest tunduvalt suurem.

Nafta hind on järsult tõusnud ja sellest on Venemaa võitnud: Venemaa majanduskasv oli eelmisel aastal 8%, mis ületab euroliidu riikide näitajad ja ka Eesti oma. Praegu on ida ja lääs arengu vastandfaasis, ida tõuseb ja lääs langeb. Seda tuleb Eestil tähele panna ja ära kasutada, iseäranis, kui Venemaa ise soovib end avada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:22
Otsi:

Ava täpsem otsing