EL turgutab uue tehnoloogia kasutamist

Euroopa tööandjate organisatsioon UNICE märtsis avaldatud raporti järgi on Euroopa riikidest nn teadmispõhisele ühiskonnale, mis on tuleviku majanduskasvu alus, praegu kõige lähemal Skandinaavia riigid ja Suurbritannia. Firmad, mis uue tehnoloogia rakendamisel konkurentidest aeglasemad on, tõrjutakse kõrvale. Ühiskonnad, mis aeglasemalt muutustega kohanevad, jäävad elatusstandardilt alla ning tööpuudus kasvab, kirjutab UNICE oma raportis.

Ka Eestil on Euroopaga võrreldes oma edu, mis silma hakkab. ?Kümme protsenti üksikisikutest deklareerivad tulusid interneti teel ? see on Euroopa kontekstis kõva sõna,? leiab peaministri IT-nõunik Linnar Viik. Viigi sõnul on Euroopa Liidust tervikuna Eesti jaoks isegi huvitavam teema regionaliseerumine ehk konkurentsipiirkondade kujunemine liidu sees. Läänemere regioon on kindlasti jätkusuutlik ala ning see mõjub meie arengule kiirendavalt, ütleb Viik. ?Passiivse, käed rüpes hoiakuga pole arengut oodata ei ELi liikmena ega väljaspool seda.?

Läinud aastal kasvas internetiühenduste arv Euroopas 55 protsendini ? Euroopa võttis ameeriklaste edumaale järele.

?Aasta 2000 oli interneti läbimurde aasta Euroopas,? ütleb Euroopa IT-volinik Erkki Liikanen bloki tehnoloogiainitsiatiivile hinnangut andes. ?Usun, et 2001. aastast saab see aasta, mil ka tööstus interneti täit potentsiaali kasutama hakkab,? jätkab ta.

Euroopa riikidest on praegu tootlikkuse kasvult USAga võrreldavad vaid Soome, Norra, Taani ja Rootsi, mis on kiiresti avanud oma põhilised turud ? eesotsas telekommunikatsioonituruga ? ning võtnud kasutusele uue tehnoloogiaga avanenud võimalused.

Kogu potentsiaal saab aga välja tulla alles siis, kui firmad paralleelselt muudavad ka oma töökorraldust ning ettevõtluse strateegiat. Ilma selleta jääb tehnika vaid mänguasjaks. 1000 Taani tootmisfirma uuring näitas, et firmades, kus koos IT kasutuselevõtuga muudeti ka töökorraldust, oli tootlikkus 4?5% suurem kui ainult tehnikale panustanud ettevõtetes.

Uusi tehinguvorme kasutavad ameeriklased praegu oluliselt aktiivsemalt ? B2C tehingute väärtus on USAs kümme korda suurem kui Euroopas. Eurooplastest sooritab regulaarselt internetis sisseoste vaid 4,7%. USAs on täiskasvanud elanikkonnast juurdepääs internetile 60 protsendil, kellest kaks kolmandikku regulaarselt ka võrgust kaupa tellivad.

Ameeriklastega sama agaralt kauplevad võrgus norralased, Portugalis ja Kreekas on e-äri külastajaid aga alla 10%.

Ettevõtted vajavad uudsete lahenduste jaoks nii stiimuleid ? näiteks maksusoodustusi ? kui ka paindlikke ja hästi toimivaid turge. Viimased puudutavad eelkõige tööjõudu ja kapitali.

Kiiresti muutuvas keskkonnas peab firmal olema võimalus kiiresti reageerida ? palgata töölisi või tehaseid kinni panna. Euroopa tööturg sellist vabadust ei anna. Samuti ei ole inimesed tööotsingul kuigi varmad elukohta vahetama. Hoolimata 14 miljonist töötust kolib aastas ringi vaid 1,5 miljonit inimest ehk 0,4%. Põhjuseks ei ole keele- ja kultuuriprobleemid, vaid pigem erinevused maksusüsteemides ning raskused pensioniskeemi ülekandmisel teise riiki.

Uue majanduse juurdumiseks on ettevõtete kõrval oluline ka potentsiaalsete klientide valmisolek. Euroopas domineerib praegu veel tehnoloogia passiivne kasutus ehk peamiselt internetist info hankimine. Vaid internetipangandus on sektor, kus eurooplased teenuse kasutamiselt USAst ette on läinud.

Siin on oluline roll internetil koolides, mis arvuti-kirjaoskuse elanikele kaasa annab. Rootsis on info otsimine IT vahenditega koolihariduse osa niisamuti kui inglise keel, mis on interneti ja äri suhtluskeel.

Kui USAs on 95% koolidest internetis, siis Euroopas vaid 45% põhikoolidest ning 80% keskkoolidest. Alles aastaks 2002 tahab Brüssel kõik Euroopa koolid kiire ühendusega võrku saada.

Haridussüsteemi puudustest räägib seegi, et IT-spetsialistide põud ähvardab aastaks 2003 kasvada 1,7 miljonile.

Linnar Viigi sõnul on Euroopas praegu peamine raskus muutuse juhtimisel. Kusjuures on oluline vältida, et riigid pikaajalisi arengueesmärke lühinägelike populistlike sammudega lahjendaksid. See pole lihtne, kuna sellist muutuste ja arengu tolerantsi nagu Eestis, Euroopa suuremates riikides ei kohta, ütleb Viik.

Delfi juhatuse esimees

Uus majandus nõuab ettevõtjatelt: Piirid kaovad, lihtsam on minna välisturule, kuid sama lihtne on väljast tulijal meile tulla. Tegevust planeerides peaks Eesti ettevõtja mõtlema vähemalt Baltikumi mõõtmes.

Tempot. Aja raiskamist ei saa enam lubada. Otsustamist ei saa edasi lükata, sest see maksab kiiresti kätte. Info läbitöötamine peab olema kiirem.

Õppimist. Kasvõi hambad ristis tuleb võtta aega ja õppida uut tehnoloogiat kasutama ? alustades mobiiltelefonist ja arvutist ja info otsimisest internetis. Praegu kasutab uut tehnoloogiat oma töös vaid tühine osa ettevõtjatest, põhjendades, et pole aega õppida.

Uut meelsust. Uute voolude eitamine ja vägisi eemale hoidmine maksab ettevõttele kurjalt kätte. Ettevõte peab olema kogu aeg valmis muutuma.

Võimaluste kasutamist. Rakendada tehnoloogia firma igapäevasesse ellu ? alustades näiteks e-kirjadest. Sealt edasi tuleb sisevõrgu loomine firmasiseseks juhtimiseks, klientide ja tarnijatega suhtluskanalite avamine üle interneti, rääkimata võrgulehe avamisest, kus oleks kasvõi ainuüksi teade ettevõtte olemasolust ning kontaktandmed.