Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Liidu raha jagub ka Eesti talunikule

Kaivo Kopli 16. aprill 2001, 00:00

Miljardid kuluvad monstrumile nimega ühtne põllumajanduspoliitika (CAP), mille algne ja suuremas osas ka praegune eesmärk on tagada Euroopa sõltumatus toiduainete osas. CAPi monstrumiks nimetamine pole euroskeptikute sõnakasutuse ülevõtmine, sest ka liikmesriigid ja Euroopa Komisjon ise on tunnistanud, et senise määratuks rahaneelajaks paisunud süsteemi elushoidmine käib üle jõu.

Muutused tulevad igal juhul. Paraku tähendab see ka, et subsiidiume ja toetusi, kompensatsioone ning abirahasid, taotlus- ja interventsioonihindu, ekspordi- ja söötijätmistoetusi Eesti põllumees täies mahus ei näe.

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Franz Fischler on otsesõnu tunnistanud, et vähemalt aastani 2006 kandidaatriikidele ette nähtud põllumajanduslikud abirahad ei sisalda otsetoetusi uute liikmesriikide talupidajatele. ?Me ei tea veel, kui palju riike Euroopa Liiduga ühineb ja millal see juhtub. Seepärast on praegu väga keeruline isegi ligikaudu määratleda, kas Berliinis (ELi tippkohtumisel) kinnitatud kulutuste ?lagede? alusel jääb järele otsetoetuste raha ja kui palju seda võiks olla. Selle küsimusega tuleb tegeleda liitumisläbirääkimiste käigus,? ütles Fischler.

Voliniku selgituse kohaselt hakkasid ELi talupidajad saama otsetoetusi kompensatsioonina 1992. aastal kehtestatud hinnakärbete eest. Samal põhjusel suurendati otsetoetusi pärast Agenda 2000 reformi. ?Kuna kandidaatriikide talupidajatele selliseid hinnakärpeid kohaldatud ei ole, tundub otsetoetuste põhiargument nende osas puuduvat,? tõdes Fischler.

Loomulikult kehtib CAP kõikidele liikmesriikidele ja tulevikus hakkavad ka Euroopa Liidu uued liikmed ühtsest põllumajanduspoliitikast kui tervikust kasu saama, kinnitas volinik siiski.

Kriitikute väitel on küll CAP Eesti loodetud liitumise ajaks, nii umbes 3?4 aasta pärast, niikuinii kokku varisenud. Optimistide hinnangul toimib ühtne põllumajanduspoliitika siis küll hoopis efektiivsemalt, kuid ühes on praegusel hetkel kriitikud ning optimistid ühel meelel ? täies mahus ja praegusel kujul CAP uutele liikmesriikidele ei laiene.

Ametlikult on põllumajanduse toetused küll alles läbirääkimiste teema ja nagu paljude teistegi peatükkide osas võib Eesti ka põllumajanduse vallas loota erandlikku käsitlemist. See tähendab, et EL võib võtta Eestit katsepolügoonina, kus proovida, kui kalliks siis läheb CAPi täiemahuline laiendamine uuele liikmesriigile. Kuid see on pigem mitteametlik uitmõte.

Ääri-veeri on kandidaatriikide vajadustele kohandatud abiprogramme lubanud ka euroametnikud. ?Riikide vajadustele kohandatud abi maaelu arendamiseks peaks aitama kaasa põllumajandusstruktuuride kohandumisele, eriti koos Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist pärast liitumist saadava abiga,? ütles Fischler. ?Peab aga ütlema, et ebakorrapärased rahasüstid otsetoetuste näol mõnedele gruppidele võivad endaga kaasa tuua uute liikmesriikide maapiirkondade elanike sissetulekute märkimisväärse erinevuse ja seega sotsiaalse ebavõrdsuse,? hoiatas ta.

Mingil moel laieneb CAP uutele liikmetele kindlasti. Näiteks võivad noortalunikud loota starditoetust 390 000 krooni ulatuses, väsinud põllumehed aga jääda ootama niinimetatud varast pensioni, mis ulatub 235 000 kroonini põllumajanduslikust tootmisest loobuja kohta ja 54 600 krooni talutöölise kohta. Ebasoodsatel aladel maad hariv ning karja kasvatav rahvas võib loota kompensatsioone, mis maksimaalselt ulatuvad enam kui 3000 kroonini hektari kohta. Redisekasvatajad, see tähendab üheaastaste kultuuride kultiveerijad võivad jääda ootama 9200 krooni hektarilt. Kes leiab mingi mitmeaastase erikultuuri, saab toetust 14 000 krooni hektarilt.

Veelgi toredam tulevikuvõimalus on hakata oma maalapil tegelema ?maapiirkondade ümberkohanemise arengu propageerimisega?. Selle eest on Euroopa Liit vähemasti seni oma liikmesmaades käinud välja ligi 1900 krooni hektari kohta, selgub mitme siinse ministeeriumi koostöös valminud bro?üürist ?Euroopa Liidu struktuurifondid?.

Kõigist abinõudest hoolimata on maapiirkonnad ikkagi eurokodanikele väheatraktiivsed, nagu kurdavad euroametnikud Brüsseli kontorites. Näiteks 1989?95 vähenes talude arv ELis 1,3 miljoni võrra. See polekski paha, kui see tähendaks efektiivsuse tõusu. Kuid efektiivsuse tõus on pärsitud keskkonnakaitselistel kaalutlustel ning Euroopa Liit on seadnud sihiks säilitada traditsiooniline, perefarmidel põhinev maaelu.

Ümberjagatavatest miljarditest hoolimata põllumajanduse osakaal Euroopa Liidu kogutoodangus väheneb. Eriti naised ja parema haridusega noored lahkuvad linnadesse ka euromaades. Tööpuudus põllunduspiirkondades kasvab, keskkonnakahjustused suurenevad, ettevõtete ja riiklike teenistuste arv väheneb.

Olukorra parandamiseks on Agenda 2000 raames kavandatud reformides plaanitud ELi põllumajandusturg avada muu maailma konkurentsile.

?Konkurentsivõimelisusest rääkimine ei tähenda mingil juhul, et tähelepanuta jäetakse põllumajanduse laiem roll keskkonna kaitsmisel ning maapiirkondade elujõulisuse ja maaelupärandi säilitamisel,? rõhutas Fischler. Tema sõnul just need ongi ülesanded, mis iseloomustavad Euroopa põllumajanduse mudelit ja mida toetab CAP. Neid ülesandeid toetatakse ka Eesti põllumajanduspoliitika raames, uskus Fischler.

Euroopa põllumehe tulevik Agenda 2000 CAPi reformi valguses ei ole tume, aga ka mitte roosiline. Näiteks nähakse ette hinnamuutusi, mis kokkuvõttes sunnib vahepael sageli oma söötis maal püksirihma lõdvaks lasknud talunikku tulevikule mõtlema. Praegu pole mõtlemisest nii mõnigi kord suurt kasu, sest piimakvoot on ju ette antud, hind selle eest teada ning rohkem toota ega rohkem teenida ka ei saa.

Mõned hinnamuutused: interventsioonihindade (interventsioonihind tähendab hinda, millega liikmesriikide poolt määratud agentuurid ostavad kokku neile pakutud ja ühenduses kasvatatud-toodetud teravilja, või, lõssipulbri, suhkru, veiseliha ja oliiviõli) vähendamine 15% võile ja lõssipulbrile alates 2005. aastast koos samaaegse tootmiskvoodi suurendamisega 1,5% võrra; interventsioonihindade vähendamine teraviljal 15% juba käesoleva aasta lõpuks; loomaliha baashinna vähendamine 20% tasemeni ligi 35 000 krooni tonn.

Tegelikult aga ei jäeta europõllumeest siiski omapead. Interventsioonihindu küll alandatakse, kuid pole halba ilma heata ? otsetoetusi suurendatakse. Näiteks aastaks 2005 tõuseb piima otsetoetus tasemeni ligi 270 krooni tonni kohta, teraviljahektari otsetoetus tõuseb 840 kroonilt kuni 980 kroonini tonni kohta, kusjuures arvestatakse ka, kui palju tavaliselt on selles regioonis saaki saadud. See tähendab, et kui ikka kuskil kivisel maal on saadud midagi vähe, siis bürokraatiavärki jääbki märge, et sealt saab vähe ning toetus on sedavõrd suurem.

Ja kui eurotsoonis veel veiseid leidub, siis ulatub otsetoetus ammlehmale 3100 kroonini aastas ning tolle tapmise korral makstakse veel kuni 1250 krooni. Soolist võrdsust eirates saavad pullid aga otsetoetust ligi 3300 krooni vaid korra eluaja jooksul, samas kui nuumpullidele on ette nähtud 2350 krooni kaks korda eluaja jooksul.

Kui kõik nii lähebki ja kui CAP Eestile täies mahus laieneks, saab neile summadele veelgi üht-teist otsa kaubelda, kuna Eesti asub peaaegu sama kehvas kandis kui Soomegi. Niinimetatud rahvuslike ümbrikutena saab otsetoetusi kliimaiseärasustest lähtudes. Lisandub ka regionaalseid toetusskeeme ? näiteks põhjaalade põllumajandustoetus, mis Soome puhul moodustab otsetoetuste ?ümbrikust? kolmandiku. Lihtsamini öeldes lisandub Soomes teraviljahektari toetusele, mis on veidi üle 1000 krooni tonni kohta, veel üle 300 krooni tonni kohta selleks, et vili ära kuivatada. Soomes kompenseerivad ELi otsetoetused farmeritele peaaegu täielikult hinnalanguse tõttu toimunud sissetulekute vähenemise.

Kahju küll, aga kunagine justkui ümberpööratult sotsialistlik põllumajandussüsteem, kus põllumajandustooted pidid saama vabalt liikuda ühenduse piires, kõigil põllumajandustoodetel pidi olema ühtne hinnatase ja kõigil importtoodetel oli ühtne importlõivude süsteem ning maksma hakati eksporditoetusi, mis tagasid europõllundustoodetele madalama hinna välisturgudel, CAPi näol kaob.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing