Indrek Neivelt: rammusast eurosupist jagub meile päris palju

Kaivo Kopli 16. aprill 2001, 00:00

Mitmed äritegelased on hakanud kahtlema, kas Eesti peab kiiresti Euroopa Liitu (EL) minema. Kas teie toetate euroliitumist?

Mina ei saa sellest loogikast aru, mida Äripäev esindab. 1980. aastate lõpus, mil me veel Nõukogude Liidus olime ja tahtsime siin oma raha teha, rääkisime, et katla ühes servas ei saa keeta paksemat suppi. Kui me aga nüüd selle katla serva nihutame Läänemere keskelt Peipsi järvele, siis oleksime teises katlas. Aga seal on väga rammus supp, millest peaks jaguma väga palju ka meile.

Äkki on meil ELi kõrval sama hea olla kui seal sees?

Aga miks peab EL hoidma vabakaubanduslepingut Eestiga ja mitte näiteks Aasia maadega, kui Eesti ei lähe ELi? Tegelikult olgem ausad, ELi riigid tegid meile ikka 1990. aastate alguses väga suure ?esti, andes vabakaubanduslepingu enamikus valdkondades. Ja me saime oma tööjõuhindadega ja kõige muuga hakata Euroopasse eksportima. Kui nad ei oleks seda teinud, ma ei tea, kuhu me oleksime oma toodangu pannud. Mitte ühtegi alust ei ole arvata, et see on igavene. Kui me väga selgelt võtame teise suuna, ütleme, et ei taha sinna minna või venitame aega juurde, siis EL ütleb, et hea küll, meil ka aega küll. Aga kaupu võtame Hiinast ja ka Eestist, aga ainuke vahe on see, et Hiinas saab inimene kaks peotäit riisi päevas süüa ja on ka rõõmus ja toa kütmiseks ei lähe ka nii palju raha, kui meil läheb.

Kas kiire euroliitumine ei osutu Eestile ülemäära koormavaks?

Minnakse kogu aeg mingisuguse tempoga ja järsku on jõutud uskumatult lähedale. Kogu aeg on ju räägitud, et me umbes sel ajal läheme, juba 5?6?7 aastat on räägitud. Nüüd järsku vaatame, et ohoh, kaks aastat veel ainult minna. Järsku olemegi ukse taga, kõik on valmis. Meil ei ole alternatiivi. Tuleb sinna väga selgelt minna ja mina ei näe ühtegi põhjust, miks me ei peaks sinna kiiresti minema. Elus on ikka nii, et kui tahad midagi muuta, siis parem on muuta kiiresti, mitte pikalt. Eesti inimene ainult võidab. Algul suhkur läheb kallimaks ja midagi kindlasti veel. Aga tööjõu vaba liikumine hakkab ka Eestis palkasid ülespoole pressima, mille läbi tõusevad ka pensionid. Ma küll ei saa aru, miks see meile kahjulik oleks.

Kas mõnda majandusharu võib ELiga liitumine ka tõsiselt kahjustada?

Mis asi on kahjustamine? Me ei pea vaatama, mis on mõnele tööstusele hea, vaid seda, mis on inimesele hea. Tervikuna on ELiga liitumine siiski positiivne. Me saame ikka väga rammusa paja ligidale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing